Kalapüügijutud

Blogid kalalkäikudest ja kalamehetegudest

Karjala koskedel

Põhjala — see elab meie kujutluses lõpmatute tundrate, lumelagendikkude maana, kus uhkelt veiklevad virmalised ja kihutavad nende valgusel kerged põdrarakendid.Kuid on ka teine, suvine põhjala sinakashallide kaljuseljandike, pruunikate soode-rabade, tumeroheliste metsade ning metsade põuest vastuvälkuvate vetega.Nõukogude autonoomses Karjalas loetakse nelikümmend tuhat järve, peale selle lõpmatul hulgal jõgesid, virdasid, joomi, mis ühendavad järvi, nii et kujunevad terved tohutud järvistud, vesistute süsteemid, mis igast küljest piiravad metsaga kaetud kaljuseljandikke otsekui meri. Lennukist vaadates on tihti raske eristada, kas süleleb maa vett või kergitab vesi oma sügavustest kühmukesi, mida nimetatakse maaks ..Karjala sisevete suurejoonelisest olemusest, nende majanduslikust tähtsusest loob ehk pildi see, kui teada, et kuuekümne kuuendal laiuskraadil asuvast Louhist kuni kuuekümne teisel laiuva Oneegani on suur osa järvi loode-kagu suunas üksteisega nii või teisiti ühenduses. Rääkimata muust, peaks iseenesest selge olema säärase mõõtmatu vesistu kalamajanduslik tähtsus.Kala pärast siin senini pole muret tuntudki: püük oma tarbeks on järvedes lubatud ka võrkude ja mõrdadega. Head...
Loe edasi
1
  3273 lugemist
  0 kommentaari

Eesti suurim kala Muhu vetest

Sellel lool vanust küll 15 aastat, kuid ehk pakub huvi veel praegugi...24. mai hommikul veidi enne kella seitset avastasid Muhu saare Võrkaia kalurid, kes käisid räimemõrdu nõudmas, räimekastist 290 sentimeetri pikkuse ning 135 kg raskuse tuurakala. Muhu kalamees PEETER ABE: "Pool tundi sõitsime üles Suurekare peale, kus oli sees viis räimekasti. Kõiki kaste me seekord ei vaadanud, kuid viis tonni räime tõime ära. Selle eluka leidsime veidi enne kella seitset ühest kastist. Esialgu, kui ta räimekastist nina välja pistis, arvasime, et tegu on hülgega, sest tal on veidi samasugune suu kui hülgel. Aga kui ta ümber keerasime ja suur saba välja tuli, oli selge, et tegemist on tuuralisega. Kala peksles meeletult ja tema saba viskles üles-alla. Suur tegu oli, et suutsime tuura kinni hoida ja köiega kinni siduda. Alles siis saime kala paati tõmmata. Ka seal möllas ta niikaua, kuni kala auto peale tõstsime. Paadis mõõtsime tuura esialgu kuidagimoodi ära ja saime...
Loe edasi
2
Märksõnad:
Viimased kommentaarid
kalamees17
uskumatu kala
Teisipäev, 18. oktoober 2011 04:51
kalamees99
Haige kala . Olen näinud piltide pealt selliseid kalu mis on püütud välismaalt aga Eestist selline kala , see on ikka uskumatu.... Read More
Kolmapäev, 19. oktoober 2011 02:05
Eufoorik
kalastaja ajakirja järgi Atlandi tuuraga tegu. 136kg raske millest 28 kilo oli marja ning nimeks Maria :P
Laupäev, 10. detsember 2011 16:42
  14635 lugemist
  3 kommentaari

Forellijahil Taevaskojal (ajaloo rubriik)

Kevadise kalapüügi-hooaja alates korraldasid Tartu õngesportlased oma esimese kalastusretke ning suurema jõukatsumise enne Berliini olümpiaadi. Selleks tehti nädalapäevad ettevalmistusi: kohendati ning korraldati spinningeid, hõbetati ja poleeriti petukalu ehk kabasid ja virbleid, avaldati ajalehis teadaandeid ning üleskutseid, otsiti laternatulega nõelusse ja täideti seljapaunu mitmekesise moonaga. Ja siis pühapäevasel varahommikul asuti Jumala abiga Ahja poole teele.Neis õngesportlasis, kellest paljud olid tulnud jahimehe rohekais vammuseis ja kubemeniküündivais säärsaapais, ei tahtnud algul nagu äragi tunda Tartu kohvikuis tihtigi nähtud kujusid, nagu näiteks kunstnik V. Ormisson, luuletaja J. Sütiste, prof. F. Laja, kolonel H. Kurg, kunstnik J. Vahtra, advokaat E. Soom, Tartu Põllumeeste Seltsi maj. os. ärijuht Bürger, Varraku trükikoja juhataja Annuk ja palju teisi.Enamik õngesportlasi mitte läbedes oodata Taevaskotta jõudmist, lahkuvad juba Kiidjärve jaamas rongilt ning võtavad oma "pillid" kotist välja. Vahtra, Ormisson, Sütiste, Soom ja mõned teised pidasid aga kuni Taevaskojani vastu. Ja sealt kiirsammul liikudes mööda kitsast metsarada, kuulates kogu aeg metsvinti ja...
Loe edasi
3
Viimased kommentaarid
hannes
Ei teadnudki, et Sütiste omal ajal kõva jõekaguru oli Ja huvitav, et alammõõt oli tol ajal nii väike?!... Read More
Pühapäev, 11. september 2011 05:12
raikoj
Mind huvitab tollane püügitehnika. Et mis landid on "kaba" ja "virbel?" Kuna wirbel tähendab saksa keeles pöörelit, siis ma eeldan... Read More
Pühapäev, 11. september 2011 07:25
Guest — kalle
Alammööt oli tollal 30 cm. täpselt sama suur kui on arenenud maades tänase päevani.
Teisipäev, 15. märts 2016 13:22
  2977 lugemist
  4 kommentaari

Forelliretk Pärlijõele

Nagu pakub palju huvi seiklushimulisele armastajale äsja tuttavaks saanud tundmatu naine, nii pakub palju huvi kalapüüdjale uus jõgi või järv, kus varem pole õngeõnne katsunud. Seepärast pole ka midagi imestada kui meie kunstnik Jaan Vahtraga, selle Võrumaa huumoririkka "kalade surmaga" ühel ilusal päeval põksuvate südametega Võrus omnibusele istusime, et kihutada otse Sännasse. Sänna kuulsa Pärlijõe ja veel kuulsamate forellidega oli seni meile aga tundmata, ning see tegi retke seda põnevamaks-huvitavamaks.Tänu neile miljonitele, mis on kulutatud meie maanteede korrashoiuks, on „buss“ peatselt päral, ning juba lookleb-väänleb su ees too Pärlijõgi. Nagu mingist hirmust ja kartusest aetud, et vahest hilineme, seame kiires korras oma õnged jutti, et alata toda tööd, mille ohvriks oleme end vabatahtlikult mitmeks päevaks andnud. Vana veski tammi all keeb vesi valges vahus. Tuhanded, miljonid piisad pritsuvad laiali. Vesi keerleb, veerleb, kohiseb, pahiseb. Ning suured kivid teevad selle muide nii lüürilise pildi kuidagi süngeks ja salapäraseks, aga siiski nii veetlevaks.„No...
Loe edasi
2
  4822 lugemist
  0 kommentaari