Kalapüügijutud

Blogid kalalkäikudest ja kalamehetegudest

Videoblogi: Miks üks kalamees saab rohkem kala kui teised?

blogi
Kätte jõudis järjekordne nädalavahetus, kus pakkisime oma kalastus- ja videovarustuse kokku ning pääsesime kalavetele. Ärkama pidi varem kui tööpäevadel. 5:30 oli auto juba ees ja 200 kilomeetrine teekond võis alata. Sihtkohaks Turu saarestik. Silme eest oli veel eelmise nädalavahetuse suured ahvena kogused ja lootused olid laes. Ilmateade lubas vahelduvat pilvisust ning tuulevaba ilma. Andis lootust isegi päiksepaistele mis soosib heade kaadrite saamist. Kohale jõudes hakkasid lootused järjest purunema. Ilmataat "õnnistas" meid pool päeva lumesajuga. Päikest nägime läbi pilve. Mis puudutab kalasaaki siis kõik läks ikka vana radapidi - kala sai ainult Allan. Mis oli kohati täiesti müstiline. Teised mehed võisid oma augud sättida Allani omade kõrvale ja endiselt sai ainult Vana-meister kala. Päeva peale said teised mehed ka ikka skoorid avatuks ja kala tuli. Ahven oli ikka väga ettevaatlik ja mängu pidi pidevalt muutma. Korduvalt oli selliseid "suu lukus" olukordi kus kümneid minuteid keegi ei saanud ühtegi kontakti. Sellest ei...
Loe edasi
1
0 kommentaari

Pauk sogasest veest

oinas
Hommikune äratuskell oli peaaegu sama jube nagu tööpäeviti, panin 10 minutit edasi. Tegin kiirelt natuke kalaõnne ja läksin õue kohvile ja suitsule, vaatasin rõvedat ilma ja mõtlesin et mis kuramuse pärast on mul vaja kummipükstega merre ronida? Teha polnud enam midagi ja ümbermõelda ei saanud, Martin pidi igahetk kohale jõudma. Esimeseks kohaks valisime Suurupi alumise tuletorni ümbruse. Vee läbipaistvus oli umbes 2.5 cm. Ei hakanud isegi lanti märjaks tegema. Järgmiseks Paldiski lääne poolsem külg. Seis peaaegu sama. Edasi kolm neli kohta paldiski ida küljes. Üks koht jäi järgi vaatamata kuna tee tõkestas maha kukkunud puu. Maadlesime tollega natuke aga andsime alla. Siis Lohusalu poolsaare tipp. Seal oli meri õite kare aga paistis vähemalt natukenegi läbi. Loopisime seal paarkend minutit ja andsime alla. Viimasesse kohta jõudes tuli üks saatusekaaslane just merest välja ja ütles et ei old seal mitte tonksugi saanud. Me otsustasime siiski proovida. Järjekordsel landipäästeoperatsioonil ronisin liiga sügavale vette...
Loe edasi
2
0 kommentaari

Eesti lantijad ja aplad Soome uimelised

IMG_7609-1-Large
Esimest sügisest haugipüüki alustasime paduvihmas ja tormituules, kuid keegi sellest numbrit ei teinud – silme ees terendasid suured Soome havikollid, kes talveks valmistudes ahnelt toidupoolist koguvad. Sõitsime kahe paadiga esimesse lahesoppi ja hakkasime pommitama. Naaberpaadis oli kohe kaks kontakti. Sättisin otsa särje toonides Daiwa Duckfin Live Shad kummilandi ja hakkasin loopima. Kümnekonna viske pärast käis jõmakas ridvast läbi ja kohe oli aru saada, et tegemist pole just kilose kolliga. Läks tükk aega enne kui kala pinda sain. Sõber mässas kogu aeg kahvaga, sest ta polnud sedalaadi kahvaühendusega kokku puutunud ja ropendas kogu aeg, sest arvas, et kala läheb selle kahvajama pärast minema. Mina väsitasin rahulikult kala ja rahustasin sõpra. Naaberpaatkonna mehed vaatasid seda pulli pealt ja irvitasid. Lõpuks oli kahv koos ja kala kahvas. Kaal näitas 7,3 kilo. 400 g kergem, kui kevadine suurim haug. Peale pildistamist lasin ta tagasi vette.     Jätkasime püüki. Hull ilm paistis võtule kasuks...
Loe edasi
1
Selle blogi viimased kommentaarid
Karlil
Superliimi asemel võib Hiinast tellida patareidel toimiva jootekolvi. Sellega pidid parandusel pehmemad tulema ning kauem kestma.... Read More
Esmaspäev, 16. oktoober 2017 18:02
1 kommentaar

Mis trosse kasutada haugipüügil?

3
Trosse on palju erinevaid, osad teevad fluorokarbonist, osad ostavad volframist või kevlarist trosse, osad kasutavad titaanist poetrosse. Fluorokarbonist me haugipüügil trosse ei kasuta mitte kunagi. Fluoro väiksema läbimõõduga (kuni 0.5-0.6 mm) ei pea haugi hammastele vastu, varem või hiljem närivad haugid sellise trossi läbi. Müüakse ka jämedamast fluorost trosse läbimõõduga kuni 0.8mm (võib-olla ka jämedamaid, aga ma ei ole näinud). Need peavad paremini vastu, aga nende probleem on see, et nad ei ole jäigad. Trossi jäikus on kõige olulisem vobleritega püügil, sest pehme trossiga jäävad konksud tihti trossi taha ja visked lähevad raisku. Teine asi, et fluorokarbonist trossiga peab kasutama lõkse ja lõks on selline liigne element, mis võib varem või hiljem sind alt vedada. Osad inimesed arvavad, et haug või koha võtavad fluorost trossiga lanti paremini. Mina seda ei usu ja seda on tuhat korda tõestatud, et vahet ei ole. Kui vaadata, millega teiste riikide sportlased püüavad, siis fluorost...
Loe edasi
1
Selle blogi viimased kommentaarid
Karlil
Fluorocarboni kaitseks võin öelda, et 1,00 mm läbimõõduga "tross" on minu puhul oluliselt paremini vastu pidanud. Haugi puhul ei s... Read More
Laupäev, 23. september 2017 13:26
1 kommentaar

Kartograafia Lowrance kaardiplotteriga

sonarchartliv_20170918-074802_1
Uue veekogu tundma õppimisel on väga oluline teada selle veekogu põhjareljeefi. Röövkalale meeldib tihti elada seal, kus on huvitav põhjareljeef – järsud põhjamuutused, randid, madalikud keset suuremat sügavust, augud. Selleks, et selliseid kohti üles leida, on väga hea, kui on eelnevalt olemas selle veekogu sügavuskaart. Sellisel juhul on perspektiivseid kohti võimalik otsida isegi kodus kaardi abil. Näiteks on Navionicsil olemas suuremate Eesti veekogude (Peipsi, Emajõgi, rannikumeri, Pärnu jõgi, Narva veehoidla, Võrtsjärv jne) sügavuste kaardid. Kui on vaja püüda nendel veekogudel, siis on võimalik osta Navionicsi mälukaart, mis pannakse kaardiplotterisse ja sügavuste kaart on alati silme ees. Kui oled paadiga veekogul, siis on hästi näha, kus paat parasjagu asub ja mis sügavused on ümberringi. Meie kasutame Navionicsi mälukaarti ka nendel veekogudel, mille sügavusi mälukaardil ei ole. Sügavusi ei ole küll näha, aga vähemalt on olemas veekogu enda kujutis, s.t. me näeme, mis järve osas me paadiga oleme, nii on lihtsam orienteeruda....
Loe edasi
1
0 kommentaari