Väljaandja : Vabariigi Valitsus
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv



Kalapüügieeskiri


1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrus reguleerib kalapüüki siseveekogudes, piiriveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ja majandusvööndis ning agarikupüüki meres.

(2) Määrus reguleerib kalapüüki meres niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid.

(3) Kaitsealadel püütakse kala käesoleva määruse ja konkreetsel kaitsealal kehtiva kaitse-eeskirja järgi.

(4) Piiriveekogudel püütakse kala riigipiiri seaduse § 8 lõike 3 alusel kehtestatud piiranguid arvestades.

§ 2. Mõisted käesoleva määruse tähenduses

(1) Grunttropp – püünise alumise selise kaitseks eraldi otstele kinnitatud raskus.

(2) Eesti territooriumil Peipsi järve ja Lämmijärve vaheline piir – punktide 58º21.902'N, 27º26.326'E ja 58º21.176'N, 27º31.540'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni, ning Lämmijärve ja Pihkva järve vaheline piir – punktide 58º04.653'N, 27º36.454'E ja 58º05.240'N, 27º37.110'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni.

(3) Eesti territooriumil Narva veehoidla ja Narva jõe vaheline piir – punktide 58º16.653'N, 27º59.792'E ja 58º16.601'N, 27º59.870'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni, ning Narva jõe ja Peipsi järve vaheline piir – punktide 58º59.355'N, 27º43.750'E ja 58º59.260'N, 27º43.833'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni.

(4) Kirptirk – üheharuline konks, mille säärele on kinnitatud raskus.

(5) Lant – kuni kolme kolmeharulise konksuga peibutis, mis kinnitatakse õngenöörile peibutise esimese või tagumise kolmandiku küljest.

(6) Mõõduline kala – töötlemata kala, mille pikkus mõõtmisel ühtib lisas 3 esitatud sama liigi alammõõduga või ületab seda.

(7) Narva jõe Soome lahte suubumise koht – Eesti Vabariigi territooriumile jääval osal punktide 59º28.206'N, 28º2.512'E ja 59º28.223'N, 28º2.611'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni Narva jões.

(8) Nooguti – õngeridva otsa asetatav elastsest materjalist abivahend kala võtu avastamiseks.

(9) Peibutis – õngekonksule kinnitatud toiduobjekt või selle imitatsioon ehk kunstpeibutis.

(10) Põik- ehk horisontaal- ehk balansiirlant – kuni kolme kolmeharulise konksuga varustatud peibutis, mis kinnitatakse õngenöörile landi pikema külje keskosast.

(11) Rakis – abivahend spinningupüügil landi asemel surnud kala peibutisena kasutamiseks.

(12) Rull või haspel – vahend õngenööri kerimiseks.

(13) Seisevpüünis – veekogu põhja kinnitatud § 4 lõike 2 punktis 10 nimetatud õngejada ning §-des 6 ja 7 nimetatud nakke- ja lõkspüünis.

(14) Tirk – lant, mille konksu teraviku kaugus konksu säärest on kuni 15 mm ja harude vahe ei ületa 30 mm.

(15) Tragimine – sihipärane tegevus kala haakimiseks konksu otsa mujalt kui suu.

(16) Suue või läte vooluveekogudel, millele on rajatud vooluveekogu pikendavad muulid – muuli mere- või mis tahes veekogu poolseid otsi ühendav sirge. Muulideta vooluveekogude suudmete või lätete määramisel tuleb lähtuda keskkonnaregistri andmetest.

2. peatükk

Püügivahendite loetelu ja kirjeldus

§ 3. Lubatud kalapüügivahendid

Lubatud kalapüügivahendid jagunevad õngpüünisteks, allveepüügivahenditeks, nakkepüünisteks, lõkspüünisteks, kurnpüünisteks ja traalpüünisteks.

§ 4. Õngpüünised

(1) Õngpüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud sööda või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.

(2) Lubatud õngpüünised on:
1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist ja üheharulisest konksust ning võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
2) käsiõng, mis koosneb ridvast, ujukist või noogutist, õngenöörist ja kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust ning võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse ja rulli või haspliga;
3) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, rullist, õngenöörist ja landist või rakisest ning võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse või lisatirguga;
4) vedel, mis koosneb õngenöörist ja landist või rakisest ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega ning mida veetakse paadi järel;
5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust ning võib olla varustatud vahetrossi ja kuni kahe kirptirguga;
6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, nöörist ja kuni kolmest konksust ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist;
7) räimeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kümnest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ole suurem kui 5 mm;
8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga;
9) und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist või raamist või hargist või muust tarindist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;
10) õngejada on kuni 100 õngekonksuga õngpüünis, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1–23), artikli 2 punkti b alapunktis iii.

§ 5. Allveepüügivahendid

(1) Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse kala vee all viibides.

(2) Lubatud allveepüügivahendid on:
1) harpuunpüss – mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;
2) harpuun – kidadega või kidadeta kuni viieharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse.

§ 6. Nakkepüünised

(1) Nakkepüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala takerdumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.

(2) Lubatud nakkepüünised on:
1) nakkevõrk – püünis, mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis;
2) raamvõrk – horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk.

(3) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on lubatud kasutada:
1) kaldavõrku – lõikes 2 kirjeldatud ja § 38 punktis 1 sätestatud silmasuurusega nakke- või kutselisel kalapüügil ka raamvõrku, mida kasutatakse Peipsi järves kaldast arvates 1 km laiusel veealal ning Lämmi- ja Pihkva järves 500 m laiusel veealal § 44 lõike 4 punktides 3 ja 4 sätestatud erisust arvestades;
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
2) avaveevõrku – lõikes 2 kirjeldatud ja § 38 punktis 2 sätestatud silmasuurusega, arvestades § 44 lõike 4 punktis 4 sätestatud erisust, nakke- või raamvõrku, mida kasutatakse Peipsi järves kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järves kaldast kaugemal kui 500 m.
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 7. Lõkspüünised

(1) Lõkspüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala suunamises ja eksitamises püünisesse või selle osasse, millest väljumine on raskendatud.

(2) Lubatud lõkspüünised on:
1) mõrd – püünis, mis koosneb juhtaiast, tiibadest, mis moodustavad kariaia, ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahest pealt kinnisest mõrrakerest. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra alaliigid on sätestatud lõikes 3 ja osad on näidatud joonisel lisas 1;
2) kastmõrd – püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m;
3) kadiska – söödastamata, kuni 1,4 m põhja läbimõõduga ja kuni 0,6 m kõrge püünis, mille neel, kustkaudu kala siseneb püünisesse, peab olema kogu kõrguse ulatuses avatud. Püünis võib olla ankurdatud ja varustatud kuni 1 m pikkuse juhtaiaga. Kadiska tüübid on näidatud joonisel lisas 2;
4) silmutorbik – kooniline kuni 30 cm suu läbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta püünis;
5) silmumõrd – juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suu on kuni 0,5 m kõrge ja kuni 1 m lai ning pujuse diameeter on kuni 5 cm;
6) vähimõrd – söödastatav, kuni 1 m läbimõõduga püünis, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning millel on kuni 3 ava.

(3) Mõrra lubatud alaliigid on:
1) avaveemõrd – mõrd, mille kariaia ja suu kõrgus on üle 3 m;
2) ääremõrd – mõrd, mille kariaia ja suu kõrgus on kuni 3 m;
3) rivimõrd – tiibadeta, kuni kahe kerega, kõigis osades kuni 0,5 m kõrgune mõrd, mille kered on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;
4) juhtaiata mõrd – ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed. Mõrra tiivad, mõõdetuna kerega ühenduse kohast, ei või olla pikemad kui mõrra kere;
5) jõemõrd – mõrd, mille juhtaia pikkus võib olla kuni 50 m ja mille tiivad ei moodusta kariaeda ning mille kõrgus merre suubuvates jõgedes võib olla kuni 3,5 m;
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
6) mõrd mõrrajadas – mõrd, mis püügile panekul asetatakse samasuunaliste juhtaedadega ühendatuna jadasse. Jadasse asetatuna võivad mõrrad paikneda ühel või mõlemal pool juhtaeda ning nende juhtaiaga ühendamiseks võib kasutada lisajuhtaedu;
7) tindimõrd – mõrd, mille silmasuurus on kuni 10 mm.

§ 8. Kurnpüünised

(1) Kurnpüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega või püügivahendi vertikaalse liigutamisega.

(2) Lubatud kurnpüünised on:
1) põhjanoot ehk mutnik – koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning selle veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina;
2) veonoot – koosneb veoköitest, tiibadest, kerest ja pärast ning mis kokku vedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal ja mille alaliigid on sätestatud lõikes 3;
3) liiv – koosneb jäigast liigendita raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist;
4) kuurits – koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast;
5) tõstevõrk – horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter;
6) püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrk;
7) vähinatt – söödastatav, kuni 50 cm läbimõõduga veekogu põhja asetatav tõstetav püünis, võib olla varustatud ridvaga.

(3) Lubatud veonooda alaliigid:
1) kaldanoot – veonoot, tiibade kogupikkusega kuni 50 m, millega loomus veetakse kaldale;
2) pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle.

§ 9. Traalpüünised

(1) Traalpüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti püüdmises.

(2) Lubatud traalpüünised on:
1) traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i ja mille alaliigid on sätestatud lõikes 3;
2) agariku tragi – jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks.

(3) Traalnooda alaliigid on:
1) põhjatraalnoot – traalnoot, mis on varustatud grunttropiga;
2) pelaagiline traalnoot – traalnoot, millel grunttropp puudub.

3. peatükk

Püügivahendite märgistamise ja tähistamise nõuded

§ 10. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni nelja meremiili kaugusel territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes

(1) Sisemeres ja kuni nelja meremiili kaugusel territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes peavad seisevpüünised, püügile paigutamise või väljavõtmise ajal ka püüniste osad, nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga. Jäävabas vees tuleb liputähiste vahelisest telgjoonest väljaulatuvad tipud, mis ulatuvad vee pinnakihti ja võivad takistada veeliiklust, tähistada vähemalt 15 cm läbimõõduga valgete, kollaste, punaste või oranžide poide või ujukitega. Seisevpüünistel ja nende jadadel, mis paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots. Tähised peavad olema kinnitatud püügivahendi, selle jada või ankruliini külge.

(2) Püügivahendi otsi tähistavad lipud, mõõtudega vähemalt 20 × 30 cm, peavad olema punased või oranžid, välja arvatud kahe lipuga tähise alumine lipp. Lipu alumise serva kõrgus vee- või jääpinnast peab olema vähemalt üks meeter. Erandina võib kalapüügil kuni ühe meetri sügavusel jäävabas vees olla lipu alumise serva kõrgus veepinnast vähemalt 0,5 m. Vastavalt lippude arvule vardal tuleb jäävabas vees varda ülemise otsa külge, lippude kohale, kolmesentimeetrise vahega kinnitada vähemalt kahe sentimeetri laiused helkurribad. Kui ohutuse tagamiseks kasutatakse vahelippe, peab nende värv erinema otsalippude värvist.

(3) Silmutorbikud ning nende jadad peavad olema tähistatud kaldapoolses otsas ning silmumõrrad mõrra suu või pära poolt punase või oranži lipuga, mis vastab lõikes 2 kirjeldatule, või punase või oranži poiga, mille läbimõõt on vähemalt 15 cm.

(4) Vähimõrrad ja kadiskad peavad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga poiga.

§ 11. Nõuded kalade veekogus püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahenditele

(1) Keelatud on:
1) hoida püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendeid veekogus alal, kus kalapüük on keelatud;
2) veekogus kehtiva püügikeelu ajal hoida püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendis alamõõdulisi kalu või kalaliike, mille püük on keelatud.

(2) Püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendid peavad olema tähistatud ühe punase või oranži poiga, mille läbimõõt on vähemalt 15 cm, või lipuga vastavalt § 10 lõikele 2. Vahend peab olema märgistatud vastavalt § 13 lõigetele 2–4. Tähiseid võib veekogus hoida üksnes koos veekogus olevate vahenditega.

§ 12. Nõuded püügivahendite tähistamise ja märgistamise kohta territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui neli meremiili

(1) Seisevpüünised peavad olema tähistatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153) artikli 13 lõike 1, artiklite 14–16 ja artikli 17 lõike 2 kohaselt.

(2) Tooder peab olema märgistatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 13 lõigete 2 ja 3 kohaselt.

§ 13. Nõuded püügivahendite tähiste, nende veekogus hoidmise ja püügivahendite märgistuse kohta

(1) Püügivahendite tähiseid võib veekogus hoida koos veekogus olevate püügivahendite või nende osadega, püügivahendite püügile panemisel või väljatoomisel koos püügivahendite kinnitamiseks kasutatavate tarinditega.

(2) Püügivahendid peavad olema märgistatud identselt kalapüügiloale kantud märgistuse numbriga. Märgistus peab võimaldama kalapüügiloa omanikku kindlaks teha veekogul või loa andja juures. Harrastuspüügil nakkevõrgu, kadiska, vähimõrra ja õngejadaga on märgistuseks kalastuskaardi omaniku isikukood.

(3) Püügivahendi märgistus peab olema kantud püügivahendi või püügivahendite jada mõlemat otsa tähistavale lipule või kinnitatud varda külge lipu alumise serva juurde eraldi märgisena.

(4) Paragrahvi 10 lõigetes 3 ja 4 kirjeldatud poitähisele tuleb kanda kalapüügiloal olev märgistuse number ning silmutorbikute märgistamisel ka jadas olevate torbikute arv.

4. peatükk

Alammõõdud, kaaspüügitingimused ja osakaalu määramise metoodika

§ 14. Kalade alammõõdud

Kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on esitatud lisas 3. Kui alammõõdu kehtivusala ei ole täpsustatud, kehtib alammõõt kõigil veekogudel.

§ 15. Kalaliikide ning alamõõduliste kalade osakaalu määramine saagis

(1) Traalpüügil kilu, räime ja meritindi osakaalu määramiseks saagis kasutatakse juhusliku proovi võtmise meetodit. Kilu, räime ja meritindi kaaluline osakaal proovi kogukaalust arvutatakse lisas 4 kirjeldatud metoodika alusel.

(2) Traalpüügil kilu, räime ja meritindi osakaalu määramiseks kogu saagis võetakse proov, mis peab koosnema vähemalt 10 × 10 kilogrammist kalast, sisaldades üksnes kilu, räime ja meritinti.

(3) Lõikes 2 nimetatud proovi võtmisele kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1) laevatekil või mahutites oleva kala proovid tuleb võtta saagi juhuslikult valitud osadest;
2) proovi võtmisel ei tohi kala võtta käega, selleks tuleb kasutada abivahendit.

§ 16. Tingimused ja nõuded kaaspüügi kohta

(1) Kaaspüük on keelatud, välja arvatud kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis, käesolevas määruses sätestatud tingimustel või eripüügi tingimustel.

(2) Püüda keelatud kalaliigi ja alamõõdulise kala elujõuline isend tuleb vabastada kohe pärast püügivahendi nõudmist, välja arvatud kalapüügiseaduse § 10 lõike 4 punktis 1 sätestatud juhul.

(3) Kaaspüügiarvestust peetakse pardale jäetud ja kaldale toodud kalasaagi kohta. Kaaspüügi koguse määramisel ei loeta kogusaagi arvestusse keelatud kalaliike.

(4) Õngepüügil ja harrastuspüügil õngpüünistega, välja arvatud õngejada, on püüda keelatud kalaliigi ja alamõõdulise kala kaaspüük keelatud ning need kalad tuleb vette tagasi lasta kohe pärast saagi õngekonksu küljest vabastamist.

(5) Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük selle liigi püügivõimaluste hulka.

(6) Kui kurn- või traalpüünistega püügil ületab kaaspüük §-des 23 ja 34 lubatud määra, tuleb püük selles kohas või selle püünisega katkestada.

(7) Kalapüük traalpüünisega ja kurnpüünisega loetakse katkestatuks, kui:
1) püügil meres on enne püünise uuesti püügile asetamist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili;
2) püügil Peipsi järvel on enne püünise uuesti püügile asetamist vahetatud püügikohta vähemalt 3 kilomeetrit.

(8) Lubatud kaaspüügi määra ületava eluvõimetu kala kogus tuleb teatada peale püüniste nõudmist või koos püügivahendile või veealale kehtestatud maaletuleku eelteatega Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil, esitades järgmised andmed: kaluri nimi, loa number, veekogu, lossimiskoht, kalaliik, kogus.

5. peatükk

Üldnõuded ja piirangud ning üldkeeluajad ja -alad

1. jagu

Püügivahendite ja püügiviiside kasutamise üldnõuded

§ 17. Nõuded püügivahendi püügile asetamisele

(1) Kaks või enam samasuunaliselt püügile asetatud avavee- ja ääremõrda võib juhtaedade või lisajuhtaedade abil ühendatult asetada mõrrajadasse, arvestades § 28 punktis 3, § 42 lõikes 2 või § 46 lõikes 2 sätestatud tingimusi.

(2) Kaks või enam nakke- ja raamvõrku võib asetada püügile omavahel võrgujadasse ühendatult.

(3) Jadasse asetatud nakke- ja raamvõrk ei tohi harusid moodustada, välja arvatud meres võrguga, mille silmasuurus peab olema vähemalt 130 mm.

§ 18. Püügivahendi silmasuuruse mõõtmine

(1) Püügivahendi silmasuurust mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala.

(2) Mõõtmisel asetatakse mõõtekiil lisa 5 kohaselt diagonaalselt märja püügivahendi materjali silma, veendudes, et kõik silma moodustavad sõlmed puutuvad vastu mõõtekiilu ja võrguniidid on sirgeks tõmmatud.

(3) Mõõtmisel tuleb hoiduda püügivahendi või mõõdetava võrgusilma venitamisest.

(4) Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina, võimaluse korral mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele).

(5) Kui mõõdetavas reas esineb katkisi või parandatud silmi, jäetakse need mõõtmata ja jätkatakse mõõtmist järgmisest tervest silmast.

(6) Kui linal on erineva suurusega silmad, mõõdetakse lina väikseimate silmadega osast.

(7) Kui püügivahendi ehituses on kasutatud erinevaid silmasuurusi, mõõdetakse väikseima silmasuuruse tuvastamiseks väiksema silmasuurusega osas ja suurima silmasuuruse tuvastamiseks suurima silmasuurusega osas.

(8) Silmasuurus on mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine.

(9) Merel mõõdetakse kalapüügivahendi silmasuurust vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.06.2008, lk 5–25).

§ 19. Püügivahendite kontrollimise sagedus

(1) Kalapüügil peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi hukkumist püünises, välja arvatud õngejada ja §-s 6 kirjeldatud nakkepüüniste kasutamisel, kus kontrollimise sagedus peab vältima saagi riknemise.

(2) Nakkepüüniste kontrollimise sagedus merel peab vastama nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 8 lõigetes 2 ja 3 esitatud nõuetele.

2. jagu

Püügivahendite ja püügiviiside kasutamise üldpiirangud ning üldised kalapüügi keeluajad ja -alad

§ 20. Püügivahendite ja püügiviiside kasutamise piirangud

(1) Kõikidel veekogudel on keelatud:
1) sulgeda püünistega, välja arvatud silmutorbikute ja õngejadadega püügil, üle 1/3 vooluveekogust või vooluveekogul olevate saarte (madalike) vahelise vooluosa laiusest, siseveekogust, Võrtsjärv välja arvatud, merel väina või lahe laiusest, jättes vabaks ristlõike sügavaima osa, ning Lämmijärvel Eesti territoriaalvee laiusest, jättes vabaks laevatee;
2) kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisevpüüniseid;
3) asetada seisevpüüniseid, välja arvatud silmutorbik, silmumõrd, vähinatt, vähimõrd ja õngejada, püügile lähemale kui 50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti;
4) kinnitada püünistele tarindeid, mis võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust lubatust väiksemaks, välja arvatud §-des 30 ja 36 nimetatud juhtudel;
5) kasutada allveekalapüügil autonoomset hingamisvahendit ja kunstlikku valgustust;
6) kasutada allveekalapüügil harpuuni ilma harpuunpüssita, välja arvatud lesta või kammelja püügiks;
7) kasutada õngpüünist tragimiseks;
8) asetada mitme kalapüügiõigust tõendava dokumendi alusel püügivahendid või ühe kalapüügiloa alusel eri liiki püügivahendid ühte jadasse püügile;
9) püüda kala kutselise kalapüügi vahenditega veekogudel, kuhu Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister püügivõimalust või vastava püügivahendi piirarvu kehtestanud ei ole;
10) püüda kala harrastuspüügi vahenditega seisevpüünistele, välja arvatud § 7 lõike 2 punktides 3–6 kirjeldatud vahendid, lähemal kui 25 m;
11) asetada seisevpüüniseid suudmesse ehitatud muulidele lähemale kui 150 m, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti;
12) kinnitada püügivahendeid veekogus või selle rannas või kaldal asuvate rajatiste külge;
13) jätta jõesilmupüügi keeluajaks veekogusse silmumõrdasid ja silmutorbikuid;
14) viia püügivahendeid veekogusse või paigutada neid ümber enne püügihooaja algust või püügivahendile kehtestatud keelu lõppu;
15) jätta püügivahendeid veekogusse püügivahendi kohta kehtestatud püügikeelu ajaks või pärast kastmõrra kohta kehtestatud räime aastasaagi ammendumist, välja arvatud lõigetes 2–4 sätestatud asjaoludel ja tingimustel.

(2) Kui mõrra või kastmõrraga püügi keeld kestab alla 40 päeva, tuleb kalapüük nimetatud püügivahenditega lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras katkestada ja püügivahendit veest välja võtma ei pea.

(3) Kui püügikeelu kestus on 40 päeva või rohkem, tuleb püük mõrra või kastmõrraga püügikeelu alguseks lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras katkestada ning mõrd mõrrajadades ja kastmõrrad veekogust välja võtta kümne päeva jooksul ja teised mõrrad seitsme päeva jooksul pärast püügikeelu algust.

(4) Esimesel poolaastal kalapüügi peatamise korral aastase lubatud saagi poolaastaks kehtestatud osa ammendumise tõttu peab püügi lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras katkestama mõrdu ja kastmõrdu veekogust välja võtmata.

(5) Kalapüük mõrraga loetakse katkestatuks, kui mõrra kere on horisontaalasendis ja pära avatud kalakoti viimase mõrravitsa, -rõnga või -raamini kogu ulatuses nii, et kala pääseb püünisest välja, või sissepääs kariaeda on kalale suletud.

(6) Kalapüük kastmõrraga loetakse katkestatuks, kui vähemalt üks kastmõrra pära seintest on alla lastud nii, et kala pääseb püünisest välja.

§ 21. Liikide püügikeelud kõikides veekogudes

Kõikides veekogudes on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat ja säga.

6. peatükk

Piirangud ja nõuded ning keeluajad ja -alad Läänemeres

1. jagu

Üldised keelud ja kaaspüügimäärad

§ 22. Püügikeelud

(1) Lõhe- ja meriforellipüügil meres kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklis 17 sätestatut.

(2) Aasta ringi on keelatud kalapüük:
1) Pärnu lahes Pärnu jõe parempoolsest muulist (vaadatuna allavoolu) läände jääval 500 m laiusel alal, mida piirab kaldajoon, muul ning edasi mõtteline joon, mis muuli otsast tõmmatuna läbib punktid koordinaatidega 58º22.095'N, 24º26.988'E ja 58º22.683'N, 24º27.929'E Tuulepaagi tee kõrval kulgeva laevatee liitsihi alumise märgini;
2) Pärnu lahes alal, mis on piiratud Pärnu jõe vasakpoolse muuli (vaadatuna allavoolu), kaldajoone ning punktist koordinaatidega 58º22.291'N, 24º30.300 edasi mõttelise joonega, mis läbib punkti koordinaatidega 58º21.600'N, 24º29.700'E kuni muuli otsani, välja arvatud tindipüük mõrdadega 1. märtsist kuni jääkatte lagunemiseni;
3) Ujula abajas põhja pool punktide 58º14.571'N, 22º28.402'E ja 58º14.571'N, 22º28.525'E ühendusjoont, välja arvatud kalapüük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja sikutiga ning ajavahemikus 1. novembrist kuni 31. märtsini püük kurnpüünistega;
4) Nasva jõe suudmele lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga;
5) Vaemla lahes punktide 58º49.241'N, 22º54.417'E ja 58º49.200'N, 22º53.317'E ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide 59º01.407'N, 22º30.808'E ja 59º01.515'N, 22º31.320'E ühendusjooneni;
6) kutselise kalapüügi vahenditega Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare vahelisel alal, mis lõunast on piiratud Selgrundi poolsaart 58º18.690'N, 23º59.155'E ja Kappelskotteni neeme 58º18.060'N, 23º56.240'E ühendava sirgega ning põhjast Väike-Pakri Vatnesi neemelt 58º20.793'N, 23º55.837'E Suur-Pakril punktini 58º20.622'N, 23º55.326'E tõmmatud sirgega;
7) Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Vasalemma, Punabe jõe ja Pidula oja suudmele lähemal kui 1000 m.

(3) Tähtajaliselt on keelatud püüda:
1) Pärnu lahes Madalmurru piirkonnas Uulu madalikul asuval alal, mis on piiratud kaldajoone ning punktist koordinaatidega 58º20.537'N, 24º33.810'E edasi mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58º18.9'N, 24º29.9'E ja 58º20.990'N, 24º33.391'E – 15. aprillist 15. juulini;
2) lisas 6 esitatud Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (edaspidi ICES) kaardil näidatud Eesti Vabariigi territoriaalvee väikeses püügiruudus 235 (Ruhnu saare ümber) mõrraga – 25. oktoobrist 1. detsembrini;
3) Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mida piirab kaldajoon, Elda pangast 58º18.466'N, 21º49.820'E edasi mõtteline joon, mis läbib Vilsandi majakat 58º22.972'N, 21º48.764'E ja Jaagarahu sadamamuuli 58º23.735'N, 21º58.240'E – 1. oktoobrist 30. novembrini;
4) jäävabast veest Hullo lahes alal, mida piirab kaldajoon ning punktist koordinaatidega 58º57.398'N, 24º17.200'E edasi mõtteline joon, mis läbib punkte koordinaatidega 58º57.300'N, 23º17.060'E; 58º57.300'N, 23º13.060'E ja 58º57.712'N, 23º13.060'E – 25. oktoobrist 31. detsembrini;
5) jäävabast veest Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme, Hobulaiu põhjatippu, Hobulaiu lõunamajakat ja Sviby sadamat ühendavate sirgete vahel – 25. oktoobrist 31. detsembrini;
6) jäävabast veest Tagalahes Uuemõisa 58º56.965'N, 23º33.745'E – Tahuküla 58º58.047'N, 23º33.745'E joonest ida pool – 15. märtsist 15. maini;
7) Matsalu siselahes Haeska sadama muuli lõunaotsast 58º46.659'N, 23º39.601'E, Lambarahu 58º49.366'N, 22º57.350'E ja Keemu sadama muuli põhjaotsa 58º49.830'N, 22º57.277'E ühendavast joonest ida pool – 1. märtsist 10. maini;
8) jäävabast veest Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele 59º01.022'N, 26º0.761'E lähemale kui 500 m – 15. märtsist 15. maini;
9) Soonlepa lahes Talislaiu lõunatippu (58º50.201'N, 22º59.948'E), Saarnaki laiu põhjatippu (58º49.050'N, 22º59.275'E) ja Salinõmme sadamat (58º49.578'N, 22º57.135'E) ühendavate sirgete ja rannajoone vahelisel alal – 10. oktoobrist 20. novembrini;
10) Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Pirita, Keila, Vääna ja Vasalemma jõe suudmele lähemal kui 1500 meetrit – 1. septembrist kuni 31. oktoobrini;
11) lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonis 32 alla 3 meetri sügavuses vees nakke- või raamvõrguga, mille silmasuurus on väiksem kui 110 mm – 1. detsembrist 31. märtsini;
12) lisas 7 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 500 m – 15. augustist 31. detsembrini;
13) lisas 8 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist kuni 31. maini;
14) lisas 9 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m – 1. septembrist 30. novembrini.

(4) Keelatud on püüda järgmisi kalaliike nimetatud ajavahemikul:
1) haugi – 1. märtsist 30. aprillini;
2) siiga Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal – 25. oktoobrist 1. detsembrini;
3) lesta lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonis 32 – 15. veebruarist 31. maini ning alarajoonides 28 ja 29 – 15. veebruarist 15. maini.

(5) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata lõike 4 punktis 2 sätestatust erineva ajavahemiku, mitte lühendades püügikitsenduse kestust.

§ 23. Kaaspüügitingimused

(1) Kala, kelle püük sellel ajal, selles kohas või selle püünisega on keelatud või kelle püük ei ole püügiloaga ette nähtud, kaaspüüki lubatakse kaalu järgi järgmiselt:
1) ahvena, latika, koha, haugi, säina, lutsu, siia, vimma ja linaski kogusaagist siiga või haugi nakkepüünistega püügil – kuni 5%, muude kalapüügi vahenditega püügil – kuni 2%;
2) kastmõrraga räimepüügil teisi liike, välja arvatud lõikes 3 nimetud juhul, piiramatult;
3) räime – kuni 2% kõigi liikide kogusaagist;
4) meritinti, kilu ja räime traalpüügil – piiramatult;
5) lesta – vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 18a lõikes 2 nimetatud kogusele;
6) koha – punktis 1 loetletud liikidest nakkepüünistega ning õngejadaga püügil kuni 5%.

(2) Alamõõdulise kala kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist on kaalu järgi lubatud järgmiselt:
1) ahvenat, siiga, vimba, haugi, säinast, linaskit – kuni 5% lõkspüüniste ja kurnpüünistega või kuni 8% nakkepüünistega püügil;
2) koha – nakkepüünistega püügil kuni 8%, lõkspüüniste ja õngejadadega kuni 2%;
3) lõhet ja turska – nakkepüünistega püügil piiramatult.

(3) Alamõõdulise ahvena või koha kaaspüük kastmõrraga püügil on lubatud kaalu järgi kuni 1% kogusaagist.

2. jagu

Püük traalpüünistega

§ 24. Nõuded püügivahendile

(1) Traalpüügil Liivi lahes ei tohi traalnooda vertikaalne ava olla üle 12 m, mõõdetuna tiiva ja traali kere ühenduskohast.

(2) Traalnoodal on lubatud kasutada tarindeid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklitele 5 ja 6.

§ 25. Püügikeelud

(1) Aasta ringi on keelatud püüda:
1) traalpüünistega 20 m sügavusjoonest madalamal, välja arvatud agarikupüük tragiga valdkonna eest vastutava ministri määratud alal;
2) traalpüünistega Irbe väinas alal, mis jääb Sõrve poolsaare ja Eesti Vabariigi ning Läti Vabariigi mereala piiri vahele ning on piiritletud mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 57º58.837 N, 22º11.893 E; 57º52.072 N, 22º24.377 E; 57º46.450 N, 22º08.360 E; 57º44.580 N, 21º54.580 E; 57º45.783 N, 21º50.567 E ja 57º57.947 N, 21º58.812 E;
3) põhjatraalnoodaga Liivi lahes;
4) Liivi lahes laevaga, mille mootori võimsus ei vasta nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 20 lõike 3 punktis b nimetatule.

(2) Tähtajaliselt on keelatud püüda:
1) põhjatraalnoodaga Soome lahes lääne pool 26º00 N idapikkust – 1. veebruarist 30. juunini;
2) traalnoodaga Liivi lahes – 30 päeva vältel kevadel. Keeluaja alguse määrab igal aastal valdkonna eest vastutav minister kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 või 3 alusel;
3) traalnoodaga lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud Eesti Vabariigi territoriaalvee väikestes püügiruutudes 243, 258, 291, 292, 302, 303, 313, 325, 329, 330 ja 342 – 1. aprillist 20. maini.

§ 26. Lubatud tarindid

Traalnoodal on lubatud kasutada tarindeid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklitele 5 ja 6.

3. jagu

Püük lõkspüünistega

§ 27. Nõuded silmasuurusele ja püügikeelud

(1) Mõrrapäras peab silmasuurus olema vähemalt 24 mm.

(2) Räime- ja meritindipüügil peab mõrra- ja kastmõrra lina silmasuurus olema vähemalt 20 mm, välja arvatud päras.
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

(3) Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.888'N ja 24º16.719'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelisest ühendussirgest põhja pool:
1) peab avaveemõrra lina silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24 mm ja teistes mõrra osades vähemalt 56 mm, välja arvatud meritindipüügil 1. jaanuarist kuni 5. maini;
2) on keelatud kasutada kahe kerega avaveemõrdu.

(4) Pärnu lahes põhja pool Lindi oja (Lindi jõe) suudmeala, mille koordinaadid on 58º20.220'N ja 24º17.355'E, ja Põdralaiu, mille koordinaadid on 58º16.265'N ja 24º30.980'E, vahelist ühendussirget on aasta ringi keelatud kasutada kastmõrda.

§ 28. Nõuded püügile asetamisele

Püügile asetamisel tuleb täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
2) ääremõrdade kaugus üksteisest ja avaveemõrdadest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus suunas. Üle 100 m pikkuse juhtaiaga ääremõrra püügile asetamisel kohaldatakse punktis 3 esitatud nõudeid;
3) jadasse asetatud avavee- või ääremõrdade kogupikkus ei või ületada 400 m ning jadade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
4) kastmõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 400 m külgsuunas ja vähemalt 200 m muus suunas ning teistest lõkspüünistest vähemalt 300 m külgsuunas ja vähemalt 100 m muus suunas.

4. jagu

Püük kurnpüünistega

§ 29. Nõuded silmasuurusele

Keelatud on kasutada nootasid, mille võrgulina silmasuurus on väiksem kui:
1) 24 mm meritindipüügil;
2) 48 mm punktis 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 II lisas nimetamata juhtudel.

§ 30. Lubatud tarindid

Põhjanoodal on lubatud kasutada tarindeid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklitele 5 ja 6.

5. jagu

Püük nakkepüüniste ja õngpüünistega

§ 31. Nõuded silmasuurusele ja püügikeelud

(1) Nakkevõrgu silmasuurus peab meritindi- ja räimepüügil olema vahemikus 24–40 mm.

(2) Lõigetes 1 ja 5 nimetamata juhul ning nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrku väiksema silmasuurusega kui 70 mm.

(3) Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.888'N ja 24º16.719'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelist ühendussirget on keelatud kasutada:
1) nakkevõrku kõrgusega üle 2 meetri – aasta ringi;
2) nakkevõrku, mille silmasuurus on väiksem kui 96 mm, välja arvatud meritindipüügil – aasta ringi;
3) nakkevõrku – 1. maist 30. juunini;
4) õngejada – aasta ringi.

(4) Läänemerel on keelatud kasutada nakkevõrku, mille silmasuurus on väiksem kui 70 mm:
1) 16. juunist 19. augustini, välja arvatud lõikes 5 nimetatud juhul;
2) madalamas vees kui 5 meetrit – aasta ringi, välja arvatud lõikes 5 nimetatud juhul.

(5) Läänemerel on keelatud kasutada ülemise selisega vee pinnale tõstetud kuni 1,8 m kõrgusi nakkevõrke silmasuurusega 34–50 mm:
1) 1. juulist 30. aprillini;
2) madalamas vees kui 3 meetrit.

§ 32. Nõuded püügile asetamisele

(1) Nakke- ja raamvõrkude ning võrgujadade kaugus üksteisest ning lõkspüünistest peab olema vähemalt 100 m.

(2) Võrgujada pikkus ei tohi ületada 700 m.

7. peatükk

Piirangud ja nõuded ning keeluajad ja -alad siseveekogudes

1. jagu

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

1. jaotis

Üldised keelud ja kaaspüüginormid

§ 33. Kalapüügi keeluajad ja -alad

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud püüda:
1) rääbist – 21. augustist 20. juunini;
2) peipsi siiga – 1. novembrist 30. novembrini;
3) haugi – 15. aprillist 15. maini;
4) latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega – 5. maist 10. juunini;
5) linaskit, välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega – 20. juunist 20. juulini;
6) koha – 5. maist 10. juunini;
7) lutsu – 10. jaanuarist 10. veebruarini;
8) kutselise kalapüügi ja allveepüügivahenditega Pihkva järves – 5. maist 10. juunini;
9) kalapüük, välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega, Peipsi järves lõuna pool Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24.162'N, 27º19.175'E) ja punkti 58º24.290'N, 27º31.100'E ühendavat joont, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni – 5. maist 10. juunini;
10) Peipsi järves Koosa jõe suuet (58º27.165'N, 27º14.673'E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24.162'N, 27º19.175'E) ühendavast sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini;
11) Peipsi järvel on keelatud kalapüük Naelavere peakraavi (Lahe jõe) suudmele lähemal kui 500 m – 1. maist 25. maini.
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 34. Kaaspüügitingimused

(1) Kala, kelle püük sellel ajal, selles kohas või selle püünisega on keelatud, kaaspüüki lubatakse kaalu järgi järgmiselt:
1) kaldavõrguga püügil – haugi kuni 10%, teisi liike kuni 1% kõikide liikide kogusaagist;
2) avaveevõrguga püügil – haugi kuni 10%, ahvenat, peipsi siiga ja lutsu kuni 1% koha, haugi, latika, peipsi siia ja lutsu kogusaagist;
3) kurnpüünistega püügil – ahvenat, koha, latikat ja haugi kuni 1%, peipsi siiga, rääbist ja lutsu kuni 0,1% koha, ahvena, haugi, latika, peipsi siia ja lutsu kogusaagist. Ahvena ja koha kaaspüük on lubatud vaid üle 110 mm silmasuurusega noodapära korral;
4) lõkspüünistega püügil – ahvenat, haugi, koha ja latikat kuni 1%, peipsi siiga, rääbist ja lutsu kuni 0,1% koha, ahvena, haugi, latika, peipsi siia, rääbise ja lutsu kogusaagist;
5) õngejadadega püügil – ahvenat, haugi, koha ja latikat kuni 5% kogusaagist.

(2) Alamõõdulise kala kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist on lubatud kaalu järgi järgmiselt:
1) rääbist – kuni 1%;
2) angerjat õngejadadega – kuni 5%;
3) peipsi siiga, latikat, haugi, lutsu, linaskit, säinast – lõks- ja kurnpüünistega kuni 1%, avaveevõrgu ja kutselisel kalapüügil õngejadadega kuni 5%;
4) koha – lõkspüünistega kuni 1%, avaveevõrgu ja õngejadadega kuni 5% ja kutselisel kalapüügil kurnpüünistega kuni 10%.

(3) Alamõõdulise kala kaaspüük on lubatud kaalu järgi kaldavõrguga püügil kuni 5% ja tindimõrdadega kuni 1% kogusaagist.

2. jaotis

Püük kurnpüünistega

§ 35. Nõuded silmasuurusele

Silmasuurus peab olema:
1) nooda, välja arvatud põhjanooda, päras vähemalt 40 mm ja tiibades vähemalt 48 mm;
2) põhjanooda päras, vähemalt 5 m ulatuses pära lõpuosast, vähemalt 48 mm ja tiibades vähemalt 40 mm.
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 36. Lubatud tarindid

(1) Erandina § 20 lõike 1 punktis 4 sätestatust on lubatud kasutada:
1) põhjanooda pära alumise osa kulumise kaitseks jämedamast niidist (nöörist) katet, mis on valmistatud samast kiust kui pära noodalina ning mille pikkus ei ületa 3/4 pära silindrilise osa pikkusest. Kattekoti võib kinnitada pärale ainult mööda kere ja pära ühendusõmblust ja piki külgmist õmblust või voltimisjoont;
2) põhjanooda pära tugevdamiseks pära silindrilise osa välisküljele kinnitatud silindrilist tugevduskotti, mille silmasuurus peab olema vähemalt kaks korda suurem kui päras, kuid mitte väiksem kui 80 mm;
3) põhjanooda päras kinnitatud mittepöörduvat pujust või horisontaaltasapinnaga viltust, pära lõpu poole tõusvat noodalinast paneeli (edaspidi tõusutee), mille silmasuurus on väiksem kui päras. Pujus või tõusutee võib olla kinnitatud pära külge ja selle kinnitamise kaugus noodapära lõpust peab olema vähemalt kolm korda suurem kui pujuse või tõusutee pikkus.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tugevduskott võib olla kinnitatud:
1) ringikujuliselt noodapärale ja võrgupikendusele ühe silmarea külge;
2) noodapärale pikisuunas ühe silmarea külge.

§ 37. Püügikeelud

Keelatud on:
1) püük põhjanoodaga lõuna pool Praaga külas asuva punkti 58º26.285'N, 27º14.705'E, ja punkti 58º25.131'N, 27º31.415'E ühendusjoont, mis ulatub Eesti Vabariigi ning Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni – aasta ringi;
2) püük põhjanoodaga Peipsi järves – 1. jaanuarist 31. augustini, välja arvatud jääalune püük;
3) püük kaldanoodaga Peipsi järves – 5. maist 10. juunini, Lämmi- ja Pihkva järves – 5. maist 31. augustini;
4) püüvõrguga Lämmi- ja Pihkva järves – 5. maist 10. juunini;
5) püüvõrguga Peipsi järves – aasta ringi.

3. jaotis

Püük nakkepüünistega

§ 38. Nõuded silmasuurusele

Silmasuurus peab olema:
1) Peipsi järves kaldast arvates 1 km laiusel veealal ning Lämmi- ja Pihkva järves 500 m laiusel veealal kasutataval kaldavõrgul – 56–80 mm;
2) Peipsi järves kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järves kaldast kaugemal kui 500 m kasutataval avaveevõrgul mitte väiksem kui 130 mm.

§ 39. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves tuleb täita järgmisi nõudeid:
1) Peipsi järves ei tohi võrgujada pikkus ületada 700 m, kaldavõrkude ja nende jadade kaugus üksteisest ja teistest seisevpüünistest peab olema vähemalt 100 m ja avaveevõrkudel ja nende jadadel vähemalt 500 m;
2) Lämmi- ja Pihkva järves ei tohi võrgujada pikkus ületada 500 m, kaldavõrkude ja nende jadade vaheline kaugus üksteisest ja teistest seisevpüünistest peab olema vähemalt 100 m ja avaveevõrkudel ja nende jadadel vähemalt 500 m.

§ 40. Püügikeelud

Keelatud on püük:
1) avaveevõrguga – 5. maist 31. augustini;
2) kaldavõrguga – 5. maist 29. veebruarini.

4. jaotis

Püük lõkspüünistega

§ 41. Nõuded silmasuurusele

Silmasuurus peab olema:
1) mõrrapäras vähemalt 20 mm, kariaias ja juhtaias vähemalt 24 mm, välja arvatud tindimõrral;
2) tindimõrral vähemalt 10 mm.

§ 42. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

(1) Lõkspüüniste kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m, välja arvatud jadasse asetatuna.

(2) Mõrrajada, kaasa arvatud mõrd mõrrajadas, kogupikkus ei tohi ületada 700 m ning mõrrajadade kaugus üksteisest ja teistest lõkspüünistest peab olema vähemalt 500 m.

(3) Mõrd mõrrajadas ei tohi mõrdade vahekaugus üksteisest ühel pool mõrrajada juhtaeda olla suurem kui 100 m ning lisajuhtaia pikkus ületada 50 m.

§ 43. Püügikeelud

Keelatud on püük mõrraga Lämmi- ja Pihkva järves – 5. maist 10. juunini.

5. jaotis

Piirangute muutmine

§ 44. Keeluaja, püügiala, kaaspüügimäära, alammõõdu ja püügivahendi silmasuuruse muutmine
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

(1) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata § 33 punktides 1–3, 5 ja 7 sätestatust erineva ajavahemiku, jättes püügikitsenduse kestuse samaks.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni (edaspidi kalanduskomisjoni) otsuse põhjal muuta § 33 punktides 4, 6, 8 ja 9, § 37 punktides 3 ja 4 ja §-s 43 sätestatud keeluaegu, arvestades, et püügikeelu algus jääb vahemikku 25. aprillist 5. maini, ja jättes püügikitsenduse kestuse samaks.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib tulenevalt kalanduskomisjoni soovitustest määrusega ajutiselt muuta §-s 40 nimetatud püügikeelu aegu.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib tulenevalt kalanduskomisjoni soovitustest ajutiselt suurendada või vähendada Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel:
1) lisas 3 sätestatud kalaliikide alammõõtu;
2) paragrahvis 34 sätestatud kaaspüügimäära;
3) paragrahvides 35, 38 ja 41 sätestatud püügivahendite silmasuurust;
4) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 1 sätestatud püügivahendi kasutamise ala.
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

2. jagu

Võrtsjärv

§ 45. Nõuded silmasuurusele

Võrtsjärves peab silmasuurus olema:
1) mõrrapäras vähemalt 36 mm, mõrra kariaias ja juhtaias vähemalt 48 mm;
2) noodapäras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 130 mm.

§ 46. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

(1) Võrtsjärves ei tohi mõrra pikkus ületada 175 m.

(2) Võrtsjärves ei tohi jadasse asetatud mõrdade üldpikkus ületada 1050 m ja jadade pikivahe olla väiksem kui 50 m.

§ 47. Püügikeelud

Keelatud on püüda:
1) kutselise kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Emajõe muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool;
2) nakkevõrguga jäävabast veest 15. märtsist 31. augustini;
3) haugi jäävabas vees – 15. märtsist 15. aprillini;
4) koha jäävabas vees –15. maist 15. juunini;
5) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega.

§ 48. Kaaspüügitingimused

(1) Koha, haugi või linaski, kelle püük sellel ajal või selle püünisega on keelatud, kaaspüüki lubatakse lõkspüünistega püügil kaalu järgi kuni 3% ahvena, haugi, koha, latika, linaski, lutsu ja säina kogusaagist.

(2) Alamõõdulise koha, haugi, lutsu ja linaski kaaspüük kaalu järgi sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist on lubatud nakkepüünistega püügil kuni 5% või lõkspüünistega püügil kuni 3%.

(3) Lõkspüünistega püügil on lubatud alamõõdulise angerja kaaspüük kaalu järgi kuni 2% mõõduliste angerjate saagist.

3. jagu

Teised siseveekogud, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv ning Võrtsjärv

1. jaotis

Piirangud ja nõuded

§ 49. Nõuded silmasuurusele

(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves ning Võrtsjärves, peab silmasuurus olema:
1) mõrras vähemalt 24 mm, välja arvatud silmupüügil silmumõrraga;
2) noodapäras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 60 mm, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.

(2) Saadjärves sügavamal kui 7 m peab 1. juulist 31. juulini nakkevõrgu silmasuurus olema 40–44 mm.

§ 50. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

(1) Jõemõrdade vahekaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m. Kaugust mõrdade vahel määratakse püügile asetatud mõrra päraosast kuni järgmise mõrra tiiva otsani.

(2) Silmumõrdade vahekaugus üksteisest peab olema vähemalt 2 m. Silmumõrd võib olla püügile asetatud vaid kohtades, kus mõrrasuust igas suunas vähemalt 2 m ulatuses ei leidu kala mõrra suunas liikuma suunavaid ja veekogu põhjal selgelt eristuvaid struktuure, nagu kivikuhjatised või -read.

(3) Ahja, Kalli, Koosa ja Emajões peab mõrdade vahekaugus olema vähemalt 250 m.

2. jaotis

Keeluajad ja -alad

§ 51. Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad

(1) Keelatud on kalapüük:
1) Vainupea, Riguldi, Punabe, Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Männiku, Priivitsa, Rannametsa (k.a Timmkanal), Kloostri, Leisi, Kolga, Poama, Õngu, Pidula, Pihlajões, Risti, Soonda, Möldri ja Häädemeeste jões ning Mägara, Kongla, Küda, Karepa, Koolimäe, Kuusalu, Kaberla, Kadaka, Treppoja, Loode oja (Loode jõgi), Udria ja Jämaja (Siplase jõgi) ojas ning Kurdla peakraavis (Punnualuse jões) ning Katessoo kraavis, välja arvatud püük § 7 lõike 2 punktides 4–6 ja § 8 lõike 2 punktis 7 nimetatud vahenditega;
2) Pärnu jões – Sindi paisust 500 m allavoolu;
3) Kunda jões – esimese hüdroelektrijaama paisust suudmeni, välja arvatud püük silmutorbiku ja -mõrraga 1. juulist 5. oktoobrini Lontova sillast sadamasse viiva maanteesillani ning 1. juulist 28. veebruarini sadamasse viivast maanteesillast suudmeni;
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
4) Vasalemma jões – Vanaveski paisust suudmeni, välja arvatud silmupüük silmutorbikuga ning vähipüük vähimõrra ja vähinataga;
5) Keila jões – Keila joast suudmeni;
6) Pada jões – Pärna küla sillast suudmeni;
7) Toolse jões – Aru karjääri vee sissejuhtimiskohast suudmeni;
8) Selja jões – Arkna sillast suudmeni;
9) Mustojas – Vihula II (Mõisa) paisust suudmeni;
10) Altja jões – Oandu paisust suudmeni;
11) Võsu jões – Laviku paisust suudmeni;
12) Loobu jões – Joaveski paisust suudmeni;
13) Valgejões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
14) Pärlijões / Pudisoo jões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
15) Loo jões – Loo paisust suudmeni;
16) Vääna jões – Vahiküla astangutest suudmeni;
17) Purtse jões – Püssi paisjärve paisust suudmeni;
[RT I, 28.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
18) Nõva jões – Tusari–Targama maantee sillast suudmeni;
19) Veskijões – Harju-Risti–Riguldi–Võntküla maantee sillast suudmeni;
20) Piusa jões – Kivioja suubumiskohast kuni Karisilla–Petseri maantee sillani;
21) Vaidva jões – Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni;
22) Peetri jões – kogu ulatuses;
23) Pühajões – alamjooksul, Mägara oja suubumiskohast suudmeni;
24) Kirikulahes;
25) lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, allveepüügivahendite ja unnaga lisas 10 nimetatud jõgedes või nende osades;
26) Pada jões, Avijões lähtest Vadisillani, Loobu jões lähtest Joaveski paisuni ning Valgejões lähtest Kotka paisuni põhjaõnge, allveepüügivahendite ja unnaga;
27) Emajõe lähtest Jõesuu maanteesillani;
28) kutseliste püügivahenditega Emajõe vanajõgedes;
29) nakkevõrgu, liivi, kuuritsa ja harpuunpüssiga lõheliste kudejõgedes või nende lõikudes, mis on määratud looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel;
30) mõrraga merre suubuvates jõgedes ja ojades, välja arvatud püük Nasva jõel ja Narva jõel lähtest Kulgu paisuni ning püük silmumõrra ja -torbikutega;
31) traalpüünistega.

(2) Keelatud on püük kalapääsudel ja neist üles- ja allavoolu lähemal kui 50 m.

(3) Keelatud on püük kõikidest paisudest kuni 100 m allavoolu, välja arvatud lõikes 1 nimetatud juhtudel.

(4) Erandina võib lõike 1 punktides 5–19 nimetatud piirkondades, kuid paisudele mitte lähemal kui 100 m, püüda silmutorbiku, silmumõrra, vähimõrra ning vähinataga.

(5) Erandina võib lõike 1 punktides 6–19 nimetatud piirkondades, kuid paisudele mitte lähemal kui 100 m, püüda landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega juhul, kui valdkonna eest vastutav minister on kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel antud määrusega kehtestanud vastavad võimalused.

(6) Vooluveekogudele rajatud paisjärvedel kehtivad kalapüügil samad piirangud kui veekogul, millel paisjärv asub, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.

§ 52. Tähtajalised püügikeelud

(1) Kalapüük on keelatud:
1) spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe paisust suudmeni, Narva jões Narva hüdroelektrijaamast maanteesillani ja Pirita jões Vaskjala paisust suudmes asuva muuli lõpuni – 1. septembrist 30. novembrini;
2) nakkevõrguga Narva jões allpool hüdroelektrijaama paisu – 1. juunist 1. detsembrini;
3) nakkevõrguga Sutlepa meres / Sutlepsjönis jäävabast veest;
4) kutselise kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste sillani – 1. aprillist 15. juunini;
5) silmumõrra ja silmutorbikuga – 1. märtsist 30. juunini;
6) Emajões suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini;
7) Nasva jões – 1. aprillist 31. maini, välja arvatud püük § 4 lõike 2 punktides 1–9 nimetatud õngpüünistega;
8) Emajõe vanajõgedes ja sootides Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini;
9) Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides – jäävabast veest 15. märtsist 15. maini;
10) Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jões), Koosa, Kargaja ja Kalli jões, Leegu järve ning Kalli jõge ühendavas kanalis ja Ahja jões suudmest kuni Ahijärveni (Lääniste Ahijärveni), Ahijärves (Lääniste Ahijärves), Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves – 1. maist 25. maini;
11) Mullutu lahes – 1. aprillist 20. maini;
12) Pärlijões (Võru maakond) – 15. septembrist 31. detsembrini;
13) Võhandu jões Jõksi järvest kuni Vagula järveni – 15. septembrist 31. detsembrini;
14) Peeli jões Pähni oja suubumiskohast suudmeni – 15. septembrist 31. detsembrini.

(2) Erandina võib lõike 1 punktis 1 nimetatud piirkondades ja ajavahemikul püüda landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega juhul, kui valdkonna eest vastutav minister on kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel antud määrusega kehtestanud vastavad võimalused.

§ 53. Püügikeelud kalaliikide kaupa

(1) Keelatud on püüda:
1) jõgedes jõesilmu – 1. märtsist 30. juunini;
2) lõhet ja meriforelli siseveekogudes – 1. septembrist 30. novembrini, välja arvatud Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna, Purtse ja Valgejões, kus rakendatakse piiranguid kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel;
3) jõeforelli – 15. septembrist 31. jaanuarini, välja arvatud Narva jões;
4) merisiiga Pärnu jões – 15. oktoobrist 15. novembrini;
5) peipsi siiga – 1. novembrist 30. novembrini;
6) rääbist jäävabas vees – 1. maist 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini;
7) haugi jäävabas vees – 15. märtsist 10. maini;
8) latikat – 1. maist 20. juunini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega;
9) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves (Endla Sinijärves) on linaski püük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega;
10) vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões – 10. maist 20. juunini;
11) koha jäävabas vees – 15. aprillist 15. juunini;
12) jõevähki – 1. septembrist 31. juulini.

(2) Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvates veekogudes või nende lõikudes on lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud Narva jões ning silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega.

3. jaotis

Kaaspüük

§ 54. Kaaspüügitingimused

(1) Haugi, koha, latika, linaski, lutsu, rääbise, peipsi siia või vimma, kelle püük on tähtajaliselt keelatud, kaaspüüki lubatakse kaalu alusel nakkepüünistega püügil kuni 5% ja muude kutselise kalapüügi vahenditega püügil kuni 2% ahvena, haugi, koha, latika, linaski, lutsu, rääbise, peipsi siia, säina ja vimma kogusaagist.

(2) Alamõõdulise kala kaaspüük, sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist on kaalu järgi lubatud järgmiselt:
1) rääbist Saadjärvest – kuni 5%;
2) angerjat püügil õngejadaga – kuni 10%;
3) siiga, vimba, latikat, haugi, koha, säinast, linaskit – kuni 2% lõks- ja kurnpüünistega või kuni 5% nakkepüünistega või õngejadadega püügil.

(3) Jõgedes on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük keelatud.

8. peatükk

Rakendussätted

§ 55. Määruse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 56. Kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 57. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017. a.

(2) Paragrahv 55 jõustub üldises korras.

Lisa 1 Mõrra osad

Lisa 2 Kadiska tüübid

Lisa 3 Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded

Lisa 4 Kilu, räime ja meritindi kaalulise osakaalu määramise metoodika saagis

Lisa 5 Võrgusilma mõõtmine kiiluga

Lisa 6 Läänemeri, ICESi alarajoonid ja väikesed püügiruudud Eesti Vabariigi territoriaalvees

Lisa 7 Vooluveekogud, mille suudmetele lähemal kui 500 m meres on kalapüük keelatud 15. augustist 31. detsembrini

Lisa 8 Vooluveekogud, mille suudmetele lähemal kui 500 m meres on kalapüük keelatud 1. märtsist 31. maini

Lisa 9 Vooluveekogud, mille suudmetele lähemal kui 500 m meres on kalapüük keelatud 1. septembrist 30. novembrini

Lisa 10 Veekogud või nende osad, kus püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, allveepüügivahendite ja unnaga on aasta ringi keelatud

Lisa 11 Kadiska tüübid


Originaalallikas:
www.riigiteataja.ee/akt/128122016010

Kalaportaal, 2017