Kalamehejutud, Kalailm, Oinaga kalal jt



  • Elolinõ: Kuuritsapüük (ETV 2006) (ETV eetris 22.04.2012) Contra uurib Mati Kalkunilt, miks tasub kuuritsaga vette minna ja käib ise ka võistupüüdmisele kaasa elamas.

  • Emakala surm (Eesti Telefilm 1996) (ETV eetris 22.07.2011)Kui 12 Muhu kalurit ühel 1996. aasta kevadhommikul merele läksid, ei osanud nad aimatagi, milliseid üllatusi ja sekeldusi see päev neile toob. Merelt tuldi tagasi suurima kalaga, mis kunagi Eesti vetest püütud.

  • ETV55: Mängime veel! (ETV eetris 13.07.2010) Tänases ajarännus jõuame Matsiranna vana kalapunkti ülema tegemisteni (Vana paat, 1979).

  • Maahommik, 27.10.2012 - Ümarmudil on rannakaluritele tõeliseks probleemiks muutumas. Leppneeme sadamas uurime, mis kala see inetu väljanägemisega mudil on ja mis temaga ette võtta.

  • Osoon. Saatesarjas otsitakse Eestimaa haruldusi, olgu selleks meie metsad, sood või looma- ja taimeliigid.

    • 03.12.2012 - Kaladel on eluks vaja koelmualasid, elupaiku ja talvitumiskohti. Tihtipeale ühest paigast teise liikumine on jõgedel takistatud. Et tagada kaladele vaba liikumine, ehitati Leevi jõele kalatee.

    • 19.11.2012 - Võrtsjärves on loendatud kokku 35 kalaliiki. Kui palju kalu tegelikult järves elab? Igal aastal teevad kalateadlased Võrtsjärvel seirepüüke, et saada infot kõikide järves leiduvate kalaliikide kohta. Võtame Maaülikooli Limnoloogiakeskuse vanemteaduri Arvo Tuvikesega järvel võrke välja.

    • 29.10.2012 - Kormoranil on Eestis põlatud linnu staatus. Kalameeste jutu järgi varastab ta nendelt kala, loodusenautijad pahandavad roojatud puude pärast. Mis lind on kormoran ja kui suur paharet ta tegelikult on, seda uurime ornitoloog Ivar Ojastelt.

    • 01.10.2012 - "Osoon" on kalavetel Norras. Et kalapüügist võib saada tõeline hasartmäng, seda kogesime oma võttegrupiga. Ja veel milliseid kalu välja tõmmati!

    • 24.09.2012 - Kalade rännuteed on kalateadlasi alati huvitanud.

    • 17.09.2012 - Merebioloogid kaardistasid suvel Vormsi rannikumere põhjakooslusi. Eesmärgiks oli teada saada, kui hästi kosmosest või lennukilt on näha, kes rannikumeres kasvavad ja elavad.

    • 03.09.2012 - "Osoon" on Nasva kalameestega tulnud varahommikul mõrda nõudma. Mõrras on kenasti räime ja mõni üksik tuulehaug, kelle vastu meiegi huvi tunneme. Mitte alati pole osatud seda kala hinnata, vaid mõnikümmend aastat tagasi loobiti tuulehavi koos tursaga tagasi merre või söödeti sigadele. Kunagisest põlatud sinise luuga kalast on tänaseks saanud väärtuslik püügikala.

    • 21.05.2012 - Kudema tulnud kalade suurimateks vaenlasteks on röövpüüdjad, kes vahendeid valimata on kerge saagi peal väljas.

    • 23.04.2012 - Meritint on põnev kala juba ainuüksi oma lõhna poolest, mis viitab pigem värskele kurgile kui kalale. Tint pakub võrdselt huvi nii teadlastele kui kaluritele.

    • 27.02.2012 - Mis ajab mehi käreda pakasega jääaugu äärde istuma? Kas tõesti kuldkala?

    • 21.11.2011 - Tõugjas on nii väärt kala, et teda kutsutakse Emajõe lõheks, aga kahjuks on ta meile üsna tundmatu. Olukorra parandamiseks on kalatedlased võtnud tõugja oma uurimisobjektiks)

    • 31.10.2011 - Kas teate, et on olemas sügisräim ja kevadräim? Nende erinevus ei tule mitte sellest, millal räim püütakse, vaid ongi kaks räime liiki.

    • 17.10.2011 - Aastatega on jäänud jõeforellile kudemiskohti aina vähemaks. Nüüd tuleb inimene vääriskalale appi ja ehitab talle kunstkoelmuid. Aga kas see ka forellile meeldib?

    • 05.09.2011 - Sõidame kalateadlastega Emajõe vanajõgedele, et näha õnnelikke kalu. Mis neid õnnelikuks teeb, sellest juba saates.

    • 30.05.2011 - Looduslikud lõhe ja forelli populatsioonid on paljudest jõgedest kadunud, sellepärast tuleb tehistingimustes kala ette kasvatada.

    • 21.03.2011 - Talvine jääalune kalapüük ei piirdu ainult ahvenat jahtivate sikuskameestega - rannikumeres, Peipsil ja Võrtsjärvel on see kutseliste kalurite igapäevatöö.

    • 07.03.2011 - 2011. aastal kehtestati Euroopa Liidus angerja ekspordi- ja impordikeeld. Angerjas on kantud Punasesse Raamatusse kui kriitilises seisus olev kalaliik.

    • 08.11.2010 - Ogalikul on pikkust vaevalt 10 cm ja peaaegu olematu kaal - 4 grammi. Ta on toiduks paljudele röövkaladele.

    • 18.10.2010 - Hüdroenergiat saab toota kärestikulistel jõgedel, paraku on need jõed ka paljudele kalaliikidele olulised kudemisalad.

    • 06.09.2010 - Osooni kajakimatkajad on jõudnud mööda Emajõge Praagale, et jätkata liikumist Peipsi suunas. Aetakse juttu nii kalateadlase kui ka kalamehega.

    • 03.05.2010 - Viimastel aastatel on teadlased Narva jõel märgistanud üle tuhande jõesilmu. 80 silmu kannavad koguni raadiosaatjat, mis edastab täpset informatsiooni kalade liikumise ja asukoha kohta.

    • 15.03.2010 - Sellel talvel räägitakse jälle ummuksisse jäänud järvedest ja kalade surmast. Miks järved jäävad ummuksisse? Mida saaks inimene teha hapnikupuuduse leevendamiseks?

    • 30.11.2009 - Osoon teeb kaasa traalipüügi Võrtsjärvel, et saada teada mitut liiki kalu Võrtsjärves elab ja kuidas aastatega liigiline koosseis muutub.

    • 26.10.2009 - Miks angerjas võtab ette pika kudemisteekonna Sargasso merre, sellele ei ole ta veel vastust andnud. Küll aga märgistavad teadlased angerjaid, et nende teekonda jälgida.

  • Sõida maale.
    • 24.03.2012 - Üks põnev kalalkäik koos Kaiu Põhikooli poistega.

    • 27.03.2010 - "Kalala" Järvemuuseum Võrtsjärve kaldal pakub võimalust tundma õppida Eesti sisevetes elavaid kalu. Kes nad on ja kas kalad ka kõnelevad?

    • 06.03.2010 - Peipsil käib praegu kibe jääalune kalapüük. Kohalik kalur Pavel Tsvetkov näitab meile, kuidas ahvenaid jääaugust välja tõmmatakse ja püüab seletada, miks mehed päevade kaupa on valmis jääaugu ääres istuma. Vaatame lähemalt ka kohalike kalameeste endavalmistatud sõiduriista – karakatitsat.

  • Tagatargemad (ETV eetris 16.10.2010) Võrtsjärve suitsukala on hästi tuntud. Kuidas seda valmistatakse, näitab kalur Ain Saarepera.

  • Tursa pärast (Rootsi 2009) (ETV2 eetrs 16.08.2012) Dokumentaalfilm Balti mere tursa olukorrast.

  • Üks tegu (ETV 2007) (ETV eetris 16.10.2012) Vanal ajal oli kala inimestele leivakõrvaseks, nüüd on aga kalalkäik omamoodi pagemine - inimesele on aeg-ajalt üksiolemist vaja. Infot on nii palju, et inimene oma hingega kaob sinna vahele ära. Ja siis minnaksegi kalale, kus on mõtetel võimalus rahulikult kulgeda.

  • Õpiõu - Hiiumaa (ETV 2006) (ETV eetris 01.08.2011) Koos saatekülalise Rein Raudsepaga uuritakse, mis peitub kalade sees.

 
Saadete lingid pärinevad lehelt kalateave.ee