Foorum

question-circle Mille või kelle pärast hakkasid sina kalal käima?

Info
15. juuli 2011 20.45 #542 kruks
Paljud meist on öelnud kunagi, et ei mina õnge ega spinningut kätte võta ja rääkimata sellest, et ostaks mõne kalastustarbe endale poest, kuid on läinud teisiti. Paljudest nendest (meist) on saanud kirglikud kalamehed ka naised ja seda on väga raske seletada, miks see nii on... piisab vaid sellest, kui sõber viib su kalale ja ongi kõik see on nagu krooniline haigus.
Aga miks?
Kuidas?
Kelle või millepärast?
Kas on sellele vastust?
Lihtne on öelda, et meeldib aga miks? Mis tõmbab miinuskradidega jääle?
Sombuse ja koleda ilmaga forellitama või öösel tonkatama ja hommikul vara ajab nii mõnegi mehe, naise ja ka lapse soojast voodist välja KALALE
Mis asi see siis on?
Ja vaevalt,et jalgpall on parem kui se...
:)
Info
16. juuli 2011 15.15 #543 oinz
Mõlemad vanaisad olid harrastuskalamehed, isa on kalamees, vanem vend on kalamees. Seega on täiesti loomulik asjade käik, et ka mina ilmast ja muudest ebameeldivustest hoolimata oma sammud ikka ja jälle veekogu juurde sean. 99.9% tõenäosusega nakkuvad sammasse haigusesse ka mu pojad :D
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: kruks
Info
16. juuli 2011 21.37 #544 hannes
Usun, et mul on kalapüügihuvi samuti mingil määral geenides ning osalt tulnud ka huvist looduses liikuda. Kuna kalapüük on põnev tegevus ja saagi koju toomine (äkki miskine ürgne?) rahuldus, siis enam niisama matkata ei viitsigi. Landiloopimine, metsas forellitamine pakub mõnusalt äksionit ja matkatoolis õlut lürpides ussi leotamine on ideaalne puhkus, nii et ega ei oskagi rohkem ühelt hobilt soovida :)
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: kruks
Info
20. juuli 2011 11.08 #545 Eufoorik
Geenid. Vanaisa olevat olnud kõva ussileotaja, landiloopija. Ema vend on poisikesest peale. Eks nüit siis minu kord tegusid teha. Aga tõsisem äktsion läks lahti selle aasta aprilli keskpaigast. Sai paar korda ära käidud ja fiiling käes. Üritan ikka pea iga nädal kuhugi paika end sättida ja ommikust õhtuni istuda või ommikul ja õhtul. On nüüd midagi ka järgmisele generatsioonile edasi anda!
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: kruks
Info
26. juuli 2011 21.56 #547 DJ JoYsTiK
Esimest korda käisin kalal vanaisaga koos, tal oli see stagna aja spinna veel, oh juudas kus minul tegemist oli selle loopimise ja sõlmede lahti harutamisega. Sealt edasi sai endale ise spinna muretestud ja vist isegi paar korda proovitud ka kuskil loigu ääres. Kuskilt laadalt sai ostetud endale veel teinegi spinning ja sai suvel paar korda jõepeal käidud aga kala Nein. Peale seda jäi asi sinnpaika, ei olnud nagu aega ja ega üksi ei viitsinud kah. Aga see aasta, tuli Eufooriku poiss jutuga, et lähme kalale ja egas ma siis ära ei öelnud hüppasin kampa ja nüüd on pisik sees ja aina kasvab. Ilmselt on see adrenaliin ja kõik see emotsioon nii suur ja laksav, et ikka kisub ja kisub sinna pika rohu ja sääskede sisse tagasi.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: kruks
Info
12. august 2011 21.56 #548 Askokr12
Kalal hakkasin käima lihtsalt juhuse tahtel. Ükskord sai käidud vanaisaga kalal Rae silla juures ja sain sealt oma esimese ahvena poisi ja sellest sain siis oma pisiku kätte ;D
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: kruks
Info
18. august 2011 10.30 #549 Haugivana
Kunagi kui olin mingi 10 aastane umbes, olin vanaisa juures Elvas suvel. Käisin vanaisaga paar korda kalal pangodi peal. Kui ära läksin andis spinningu kaasa mulle. See aasta kevadel hakkasid sõbrad haugil käima ja otsisin ka spinna välja ja sain oma esimese haugi. Nüüd käin peaaegu iga päev kohaliku jõe ääres püüdmas.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: kruks
Info
01. september 2011 17.53 #546 Atsuke
Alguse sai sõpradest, kes kutsusid kaasa püüdma ja vaatama kuidas asjad käivad aga nüüd helistavad juba kõik minule, et kuidas käib see ja teine ja mis koht olex hea :D. Alustasin ise eelmine aasat vaikselt selle kalastusega pihta ja nüüd on see mõnus haigus. Minuteada pole vanaisa kalamees olnud aga Peipsi äärest oli pärit.Vend pole kalahuviline,ega ka isa ,aga minul jätkub seda kalahimu surmani, arvatavasti.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: kruks
Info
09. september 2011 16.18 #629 RL
Pisik on uus ja üsna kiiresti kasvav minu puhul. Enamasti ikka sellepärast , et kui oled kuskil kontoriruumis 8-17 kuivanud siis õhtul vaikselt veekogu ääres vägagi rahustav ja lõõgastav omaette pisut landikest loopida. Viidi korra jõe äärde ja pisteti õng kätte, sealt see pisik tuligi. B)
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: kruks
Info
10. september 2011 19.59 #635 hannes

RL kirjutas: et kui oled kuskil kontoriruumis 8-17 kuivanud

Tuttav tunne, minu kalamehekarjääri vol2 hakkas ka sellest, et peale üht eriti nõmedat kontoripäeva tekkis tahtmine kuhugi loodusse putku pista. Haarasin garaažist spinna, mis oli juba paraja tolmukorra enda peale kogunud ja läksin täiesti suvalise järve äärde lanti loopima. Olgugi, et mul puudus kala saamise suhtes igasugune optimism, juhtus nii, et tol päeval jäi landi otsa 2 kg haug. Peale seda oli sõrm antud ja nüüd proovin ikka nädalas korra kuskile veekogu äärde end sättida...
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: kruks
Info
22. september 2011 21.00 #744 pehkucho
Täpselt ei mäleta aga tõenäoliselt oli see kunagi aastaid 10 tagasi saaremal kui esimestkorda elus ahvenat ja särge pajuvitsaga õngitsesin ja päevi hiljem ostsin juba spinna ,landi,siis veel ühe õnge ,ühe landi ja nii ta läks ja meeldib siiamaani, isegi siis kui ei näkka
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: kruks
Info
28. september 2011 08.04 #781 Carmen
No mina otsustasin pärast nädalavahetust otepääl, et ma ei pea seisma kõrvalt vaatajana. Mees oli ka siiani saanud peitu pugeda selle taha, et tal pole varustust. Nii siis saigi Tallinna tagasi tuldud. Ja ma otsustasin, et me hakkame kalal käima nüüd. Läksime poodi lasime esimese spinningu endale pähe määrida mingisuguste lantidega. Ja siis ostsime paari nädala jooksul veel ühe spinningu oi ja lante oleme väga palju soetada saanud, sest alguses saime neist ka korralikult lahti.

Ja nüüd mõni nädal tagasi sai ostetud üks selline tundlik spinning ka (o-10g). Et siis pm hakkasime kalal käima, sest tekkis soov.

Aga veres on mul see kalapüük nagunii. Mul isa käis kunagi koguaeg kalal. a-la 10-15 aastat tagasi olid kõrgajad. Sain tegelt maigu suhu juba väiksena.

Nüüd oli muidugi vastupidine nakatus, isa võttis oma varustuse ka välja nüüd ja hakkas jälle kalal käima. Aga tema elab osmussaarel ja merest pole ta hetkel midagi saanud.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: kruks
Info
29. september 2011 15.45 #795 Napsitrall
Minu suguharus pole keegi kalamees-naine olnud,aga minu kalalkäigud said alguse naabripoisist kel selline hull plaan tekkis.Kuna majale lähedal asus üks järveke(mis järv,pigem lomp kus suviti ujumas sai käia)milles oli hulganisti kokre,siis oligi plaan neid püüda ja mõnisada meetrit eemale teise lompi siirdada kus kala polnud üldse. no püüdsime neid tuhandete kaupa sealt aastate jooksul,aga meie teise lombi elustamiskatsed ei kandnud siiski vilja. sai sellest kõrini ja kiikasime mõni kilomeeter kaugemal oleva tõdva jõe suunas. sealt juba särge ahvenat sai mille peale kodus nina ei kirtsutatudki ja kui ükskord havi sain,siis oligi see tõbi pöördumatult küljes.
Sellest palju pahandustki tuli kui kooliskäimise kalastamise vastu vahetasin. Kord Keila,kord Pirita jõel.Lõunasöögi rahad kulusid Dünamo poodi jne.
Aga miks ma kalal käin? Eks ikka selleks,et sellest igapäeva rutiinist eemale saaks. Mõnus on korki jõllitada ja omi mõtteid mõtelda või spinnaga võsas ragistada ja oletada millise juurika taga see haueke nüüd mu lanti ootab.
Nüüd juba 30 aastat kalal tallatud ja ilmselt haud mind parandab vaid. Või ptüi,ptüi,ptüi, miski kole õnnetus.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: kruks
Info
03. oktoober 2011 17.33 #840 kalamees17
Kalapüük iseenesest tundub väga huvitav ja mõnesmõttes rahustav, saad sellest linnakärast eemale. Ise esimest korda käisin kalal ma arvan, et umbes 10 aastaselt sõbraga saadjärvel. Nüüdseks hetkeks on see hobiks. :)
Info
05. oktoober 2011 16.39 - 05. oktoober 2011 16.40 #868 kalamees99
Esimest korda viis mind kalale minu onu (võrtsjärvele) , kui ma olin umbes viieaastane ja see meeldis mulle nii väga , et sellest ajast saadik tegelengi oma lõbuks kalapüügiga.