Retseptid kalast. Nii head kui halvad

Oma eilse ahvenaga katsetasin üht uuendust, tunnistan, et päris OK tulemus oli.

kala fileerisin ära ja eemaldasin ka naha koos soomustega. Filee töötlesin Felixi mango-tšilli kastmega, lisades sellele kastmele veidi oliivõli ja natu-natuke Worcestershire kastet. Sellises marinaadis filee seisis hommikuni, siis läks ümber paneering. Muna nagu muna ikka, ainult jahu või riivsaia asemel kasutasin riivleiba. Mango magusus, tšilli teravus, worcesteri hapusus, pluss loomulikult sool ja must pipar, see kõik kombineerituna kala enda mahedusega ning selle hea praeleiva maitsega... Ütleme nii, et kõlbas süüa küll.

Lisan ühe versiooni, mida võib teha, kui soolatud värsket forelli liiga palju korraga käes on... Originaalis sain sellist "appertizerit" ühes välismaa restos, nüüd mugandasin seda enda võimalustele vastavalt.

Vaja on punast sibulat, soolaforelli, merikapsast, kalapuljongit ja želatiini. Serveerimisel sidrunit, peterselli ja äkki ka kirsstomatit.

Esmalt teha soolaforell vastavalt nii nagu kesiganes seda teha tahab. Siis tükelda punane sibul pisikesteks kuubikuteks, võtta parajalt palju, sõltub soovist. Pane see ümara kausikese põhja ja patsuta käega siledaks. Edasi peale kiht merikapsast, silu ära. Siis kuubikuteks lõigatud forell, siluda loomulikult ja kõige peale taas merikapsas koos kohustusliku silumisega. Kalapuljongiks on hea teha tummine leem nendesamuste forellide selgroost ja peadest, selle puudumisel (nagu minul, kuna puhastasin kalad jõe ääres ja pead jätsin rebastele) kasutada näiteks Knorri kalapuljongi kuubikuid ja želatiini. Puljong olgu mitte liiga soolane ja tugeva maitsega, et ta ei tapaks ära originaalset kala ja merikapsa maitset. Siis valad oma üllitise selle leemega üle nii, et leem on triiki viimase merikapsa kihiga ja pistad kupatuse külmikusse. Järgmisel hommikul keerad selle tarretise kausist välja taldrikule, lisad serveerimisel vastavalt soovile kaunistused ja teed kõrvale paar röstsaia võiga.

PS. See ei ole dieettoit!!! Tulemus nägi mul välja selline:

Hea lihtne retsept:
püüdsime lesta, saime vähe. Ei viitsind suitsuahju tööle pannagi ja rannas polnud soola ega miskit kaasas. Mis sest paarist lestast koju ikka vead, tuli kohapeal püsti, lest toika otsa ja otse leegi kohal ta niiviisi valmis küpses. Sõime ja lakkusime näpudki puhtaks. Teinekord on tühi kõht ja võimaluste puudus see parima retsepti leiutaja. Väga mõnus suitsuna maitse oli lestal juures, ainus miinus, tiba mage.

Veel üks variant, mida forelliga peale hakata. Üldnimetus: soolaforell teistmoodi tehtuna.

Vaja on forelli, soola, pipart ja apelsini. Forell fileerida nagu ikka, nahk samuti maha. Siis apelsin (1 tavalise forelli kohta, ütleme 700 gr kuni kilo, läheb 1 korraliku suurusega apelsin) koorida ja tükeldada ning sauaga korralikult püreestada. Siis püree hulke sool, selle kala koguse kohta 1 tl, rohkem pole vaja. Eesmärk ongi võrdlemisi mage kala. Soovi korral, palun, pange aga soola rohkem. Jälle pisut mikserdada ja ongi valmis. Siis kalale mõlemale poole pisut värskelt jahvatatud musta pipart ning paraja suurusega potti, kuhu kala sisse mahub lisada oma apelsinipüreed, siis kala sinna peale ja katta jällegi püreega. Mingil hetkel võib seda massi natuke kätega sorkida kah. Soovitav on hoida üleöö külmikus, imendub apelsin seda paremini. Minule igatahes tulemus maitses. Isegi väga. Järgmise laari teen nii, et ka koore jätan apelsinile peale. Ehk saab veel parem.

Head isu!

Ainuüksi sellise retsepti lugemisest hakkavad süljenäärmed tööle. Tavaolukorras. Aga ma just tulin õuest, grillisin neli ja pool kilo silmu. Mõnus pehme ilm, kaks grilli kütsid, õllepudel oli lumes, peenemad ja krõbedamad silmud läksid otse sütelt hammaste taha. Täielik õndsus.

Kui nüüd keegi teab mõnd eriti head viisi, kuidas silmu marineerida, siis olge lahked.

Paljudel merikapüüdjatel on tihti probleem, et mida kalast teha, vähemalt minul on, siis pakuks välja ühe laheda retsepti, mille õppisin oma isalt, mis omakorda pärit Chopinilt, millega ta aastaid merd kündis. Seal tehti nii peamiselt üleliigset makrelli, aga lapsena sai isegi Kasari jõest püütud suured turbad nii ära söödud.

Asi ise väga lihtne:
Fileeri kala ja eemalda nahk. Siputa peale soola*, purusta pipart ning loorberit ja keera filee rulli. Seejärel keera see küpsetuspaberisse ja pista sügavkülma. Lase seal päevake kaks külmuda ja hiljem söö kuuma keedukartuliga. Oluline on, et kala oleks jääkülm ja kartul tulikuum. Koos suhu, kus üks jahutab teist ja teine sulatab esimest. Kõrvale ampsa soolast võid.


Minul nägi see täna selline välja.

* - ära kasuta meresoola, mis sisaldab muuhulgas ka sülviini (kaaliumkloriidi). See on väga intensiivse kibeda maitsega ja rikub õrna kala, eriti, kui seda ei kuumutata.