Foorum

file Kala tagasi vette ..

Info
09. juuni 2012 21.03 #2416 Mark0
Kas oled lasnud kala tagasi oma loomulikku keskkonda, kui ta on selgelt üle nõutavate mõõtude olnud ?
Jah/ei, miks ?
Jätame alamõõdulised arutelust välja..
Info
10. juuni 2012 07.31 #2419 pehkucho
Ei ole põhjust olnud aga minuarvates peaks kala tagasi laskma siis kui sellele liigile kehtib hetkel püügikeeld või sa oled juba piisava koguse välja püüdnud vastavalt niiplaju kui ära süüa jõuad
Info
10. juuni 2012 07.59 #2420 hannes
Seda on ikka juhtunud.. On olnud kaks peamist põhjust:

1. saak on olnud juba piisav ja edasi oleks tegemist juba ahnitsemisega

2. kala on lahja väljanägemisega
Info
10. juuni 2012 17.53 #2424 aapua
hannese põhjendustele lisan veel 3. variandi: plaanin pikka päeva, siis tihti lähevad päeva esimesed kalad tagasi. Just suvel eriti.
Info
10. juuni 2012 21.56 #2425 Mark0
Miks tegin üldse selle teema ...

Siin mail on kalastuskommuunid ja foorumid sellised, kus pannakse rõhku kalastamisele, kui spordile ja enamus kalu lastakse tagasi. Noh, kui hea kala ja mõõdus, siis üle püügilimiidi ma kaasa ei võta, aga tuttavate söögilauale viin ka teinekord, kui omal paar tk kapis juba. Mereahvenal on siin limiit 2 tk päevas ja min 40cm pikkus. Forellil ja lõhel on ag sellised piirangud, et eestlase jaoks tundub see ulme olevat www.fishinginireland.info/regulations.htm
Eestis on see vast peamine põhjus, miks enamus kala väike on ja vähe ka teist veel, kõik mis kätte saadakse, kõik ka koju kassile viiakse nö siis, kui ametlikke limiite peal pole.
Selline suhtumine aga tõesti kahandab oluliselt kalavarusi ja kätte saadava kalade mõõte ...
Nii palju kui naaberfoorumit loen, siis reeglina kistakse isegi 10 cm sed ahvenad kilode viisi koju ja imestatakse, miks suuremaid pole ...
Info
10. juuni 2012 22.14 #2426 aapua
Tõsi ta on, et meil limiite kehtestatud pole. Kaasavõetav kogus on rohkem eetika ja südametunnistuse asi. Aga vaata, siin tuleb mängu veel ka see, kui tihti kalal käid. Olgu siis limiit (mitte seaduslik, vaid oma südametunnistuse järgi) näiteks 2 kala päevas. Kui aga käia 5 korda nädalas, teeb see 10 kala... Ja paljud, isegi aatelised, niimoodi arvestavadki, et oleks ma käinud 5 korda, oleks võtnud 10 kala. Sain püüda aga ainult 1 korra, tähendab, panen sellel ühel püügikorral siis 10 tükki kotti...

Tunnistan, et mina päris nii super ei ole, et üldse midagi kaasa ei võta. Lasen küll valdava enamiku tagasi, aga 1-2 kala, aga teinekord ka rohkem, ikka kaasa võtan.

Veel üks erinevus näiteks sama Iirimaaga võib olla ka see, et meil on tõenäoliselt suhteliselt rohkem kalastajaid ühe veekogu ühiku kohta - jõgi või järv, vahet pole. iirimaa on niipalju suurem ja niipaljude rohkemate kalastuskohtadega, et hoolimata suuremast rahvaarvust on ikkagi püügikoormus igal järve- või jõelõigul siiski kordades väiksem kui meil. Nii et meil tuleks siis kehtestada lausa hooaja- või vähemalt nädalalimiit...
Info
10. juuni 2012 22.47 - 10. juuni 2012 23.05 #2427 Mark0

aapua kirjutas: Tõsi ta on, et meil limiite kehtestatud pole. Kaasavõetav kogus on rohkem eetika ja südametunnistuse asi. Aga vaata, siin tuleb mängu veel ka see, kui tihti kalal käid. Olgu siis limiit (mitte seaduslik, vaid oma südametunnistuse järgi) näiteks 2 kala päevas. Kui aga käia 5 korda nädalas, teeb see 10 kala... Ja paljud, isegi aatelised, niimoodi arvestavadki, et oleks ma käinud 5 korda, oleks võtnud 10 kala. Sain püüda aga ainult 1 korra, tähendab, panen sellel ühel püügikorral siis 10 tükki kotti...

Reeglina on aga nii, et see, kes kõik koju tassib, kasutab ka reeglina kogu hooaja nii ära, et ämbritega tassibki igapäevaselt kilakaid koju ...

aapua kirjutas: Veel üks erinevus näiteks sama Iirimaaga võib olla ka see, et meil on tõenäoliselt suhteliselt rohkem kalastajaid ühe veekogu ühiku kohta - jõgi või järv, vahet pole. iirimaa on niipalju suurem ja niipaljude rohkemate kalastuskohtadega, et hoolimata suuremast rahvaarvust on ikkagi püügikoormus igal järve- või jõelõigul siiski kordades väiksem kui meil. Nii et meil tuleks siis kehtestada lausa hooaja- või vähemalt nädalalimiit...

Siin natukene parem see olukord kindlasti, kuna ookean rikkalik ümberringi, samas siseveekogude puhul on teema vast sama mis eestis, ainukese vahega, et ei püüta põhjusel, et mitte nälga surra ... vist ...

Sry aga ma vaatan ja imestan ka kalasaateid vaadates, millised kalamõõdud on väga normaalne hulgi koju tassida eestis ...Ahvenal (kutsutakse hellitavalt mikrotriibuks ka veel) ja särjel ntks ei lastagi ilusaks suureks kasvada :(
Info
11. juuni 2012 05.13 #2428 aapua
Selle ahvena ja särjega on asi nii ja naa. Põhimõtteliselt on ta rämpskala, kes lisaks sellele, et on lausa massiline igal pool (mõlemad), sööb veel väärtuslikumate kalade eest toitu ära. Ise nad kasvavad aeglaselt ja on üldse igavene nuhtlus.

Vene ajal oli poliitika, et ahvenat ja särge tuli lausa hävitada. Üritati luua isegi spetsiaalseid mürke, mis toimiksid prügikalale, jättes väärtusliku kala puutumata (midagi analoogset umbrohutõrjega).

Mina ennast jumalaks ei pea. Kala, mida ma kaasa ei võta, läheb tagasi vette ja püüan ta konksu otsast vabastada võimalikult ettevaatlikult. Olgu ta siis rämpskala või mitte. Seda enam, et loodus, kui inimene vahele ei sega, reguleerib ennast ise ja kõige optimaalsemal moel. Nii et minu poolest saavad ka prügikalad kasvada palju kulub.
Info
11. juuni 2012 18.20 #2431 Vertu
Ma võtan kaasa kala täpselt niipalju nagu ise söögiks tahan võtta ja hetkel vajalikuks pean. Olen 2+kg hauge järjest tagasi lasknud kuna lõõg juba kalu täis ja tunne et rohkem ei viitsi lihtsalt õhtul rookida ja kilo pluss jõekaid vabastanud kuna plaan ööseks metsa jääda ja söögikala olemas. Samas olen seda meelt et kala on ikkagi söömiseks ja toiduga ei mängita. Reeglina need kalad mida söön kõik ära korjan ja sügavkülma kirstu fileed täis laon sügisel. Kala maitseb ja ei näe mingit põhjust miks peaksin enda püütud kala vahetama poe toidu vastu.
Samas ma täitsa mõistan kui keegi käib kalal ainult püügimõnu pärast ja kõik kalad tagasi laseb. Paljud ei söö lihtsalt kala. Ei mõista aga neid targutajaid kes ajavad suure saagi puhul mula ahnusest, näljast ja arvavad et nemad teavad täpselt palju keegi kaasa võtma peaks ja palju kala sööma.
Ma üldiselt sügavalt veenudnud olen et ridvaga kalavarusid ei kahjusta. Kõige vähem veel särjevarusid:)
Info
11. juuni 2012 19.05 - 12. juuni 2012 08.23 #2432 Mark0
Samas tõele silma vaadates, siis jõed on ikka kaladest tühjad küll vs 20 aasta taguste aegadega ...
Ja see prügikalagi on pisike, missest et palju teist, röövkalad vist päris adru ei söö nagunii ju ...
Ega punane kala ja suuremad ju enamus ei tule poelettidele kohalikest vetest.
@ Vertu: Kohalikud jõed on siis traaleritega kuivaks püütud ?
Miskipärast usun, et just nimelt sieveekogudel just õngepüük vähese võrgu kaasabil just selle põhjuseks on ja pole kaugel ajad, kus just poest Alaska kala ostma hakataksegi. Kui rosolje foorumit lugeda, siis ei tähelda sealse massi just tolerantset kalapüügi pooldamist, ikka ahnitsetakse ja kiidetakse oma 30kg 8-10cm suuruste kalakestega. Sellist "tuleviku peale mõeldes" kalapüüki just eriti ei tähelda seal, kuhu on koondanud ennast enamik parmud, kes ennast uhkelt kalameesteks kutsuvad ...
Ikka pajatatakse KILODEST, mis välja tõmmati, mitte suurest kalast, mida jahitakse. Seepärast ma julgen arvata, et just ainult ürginstinkt see pole, miks eestis kalal käiakse ... :(
Ma olen sadamas kalastades pannud tähele, et ca 3-4 paiknenud poolakat, kes on vist samast kultuurist pärit, kui me eestlased, sikutavad välja 10-15cm pikkuseid pollakeid, samal ajal kasvab kala julgelt 1-2-3kg suuruseks. Arvake ära kas ma vaatan hästi selliste peale ? Kohalikud tahavad suisa peksa sellistele anda ... Ise väidavad, et väike kala on parem, kui suur ... No mida krt sealt süüagi on ...

Ei ärge saage must valesti aru, ma hoolitsen ka ise oma prae eest ja tihti ka sõbra pere lauakate eest, samas käin ma ookeani kaldal, natuke teine teema ja "kilusi" ma koju ei tassi ka siis, kui ametlikku suurus limiiti kehtestatud pole.
Varsti lähen kohaliku jõe peale forelli/lõhet püüdma, proovime väikse vid jupi ka teha :)
Info
13. juuni 2012 12.17 #2439 Vertu
Ma ei tea mida marko "kohalike jõgede" all mõtleb aga massiline võrgu ja mõrrapüük meres ja Peipsis-Võrtsus mõjutab otseselt ka sisevetes kalade arvukust. Eesti piisavalt väike et pea kõik veed omavahel seotud. Pluss veel muidugi salavõrgud, mida vähemalt Kasaris ültse mitte vähe pole...
Aga tegelt ma arvan et asi pole ültse hull. Paljud jõed mida ise hästi tean on viimase 10 aasta jooksul oluliselt paremaks läinud, ehe näide kasvõi Pirita jõgi kus merepunast ikka kordades juurde tekkinud. Ja ilmselt kehtid see ka kõikide muude P-Eesti punasejõgede kohta.
Info
13. juuni 2012 15.48 #2440 Mark0
Ei oska kommenteerida muud, kui rosolje foorumi alateemat, kus enamus kalureid just vastupidist juttu ja just Pirita jõe kohta räägivad. Aga ju siis on nende kalastusoskused aatatega rooste ja pudelisse kadunud :D Suhtumine on ju ikka selline, et kõik mis on, tuleb välja püüda ...
Info
14. juuni 2012 13.31 #2442 aapua
Kui vaadelda asja liikide kaupa, siis see "püha lehm" ehk jõeforell ei ole tegelikult sugugi halvas seisus. Seda kala on pooltes jõgedes, kohati ei ole 100-200 kala kättesaamine mingi probleem. Tõe huvides tuleks aga lisada, et jutt käib sellisel juhul "päkapikkudest". Tähendab, kasvulava on olemas ja on korralik, mõõdukalu on aga kordades vähem. See on nüüd see filosoofia koht - elekter või ka spinnadega ülepüük?

Olen isiklikult arvamusel, et lisaks alamõõdule tuleks kehtestada ka püütava koguse tükiline limiit, nagu seda oli vene ajal ja nagu see on paljudes riikidas.

Tõsi, see kes austab alamõõtu, üldjuhul nii või teisiti ei võta kaasa suuri kalakoguseid, ahnitsejad ei pea aga seadusest enivei lugu.

Teise asjana siis tuleks oluliselt tõhustada kontrolli.
Info
14. juuni 2012 16.47 #2443 Wapsik
räägiks ka natuke kaasa selles Aapua jutususe asjus... see tükki arvu piirang on igati hea mõte ja idee ning igati poolt sellel. teine huvitav idee , vähemalt mu meelest, oleks jõgedel püügi keeld. Näiteks keelatakse veebruar -juuni lõpp Loobu jõe ülemine pool ja teine aasta suletakse samaks ajaks alumine ots. ja nii roteeruvalt paljude jõgedega, mõni jõgi üldse 1 aastaks kinni jne. Kuigi jah sellel peab olema teaduslik põhjendus või suur avalik huvi ning LÄHENEVAD VALIMISED ...loomulikult riigi teatajal kasvaks maht aga kas poleks see suurema hüve saavutamise nimel aksepteeritav... kontrolli suhtes võiks see olla, et kes on vähemalt 9 kuuks endale muretsenud lisa lehe jõele püügi õiguse , sellele laieneks õigus küsida kaaskalastaja püügi luba kuid see tiba raske it eestis.... järgneb
Info
14. juuni 2012 18.25 - 14. juuni 2012 18.27 #2444 Mark0
Siin mail antakse sulle peale loa ostmist (nõutav ainult forelli ja lõhe pühul) vastavalt makstud loale kuni 10 "gill tag"i aastaks. Ma ei oskagi eesti keelde seda panna.
Igal tagil on peal sinu litsensi number ja raamat peab olema sul täidetud ja hooaja lõpus peakorterisse saadetud. Kui jääd vahele kalaga, mis on kotis ja seda tagi peal ei ole, siis kohapeal hoobilt 300 euri trahvi, kogu varustuse konfiskeerimine ja kui veel paugud, siis ka transpordi konfiskeerimine + kohus, mille tulemus sõltub siin kohtuniku tujust, aga varustust tagasi ei saa, küll kindlasti kordades suurema trahvi. Mereahvena puhul pole luba vaja, küll aga on 2tk näkku ööpäevas ja mitte alla 40cm lubatud.
Eestis on need trahvid ja kontroll juba üldiselt nii naeruväärne, see aga tekitabki juurde kodanikke, kel puudub karistamatuse tunne ja arendab pohhuismi ja teiselt poolt suutmatust ja tahtmatust asja edendada normaalsete inimeste poolt.

"gill tag"