Jõekas, merikas, lõhe, vikker - punased luubi all.

Einoh, klubi (või suisa ametliku MTÜ) kui niisuguse tegemine ei hirmuta küll kedagi - pista aga ID kaart lugejasse ja tee kasvõi Eesti karjääride ahvenahoiu klubi, aga ega sulle seepärast siis kohe kõiki kasutusest väljas karjääre hallata anta. Kartma peab aga seda, kui mõni parema organisaatoriga organisatsioon endale mingi veekogu "ära räägib" ja hakkab püüdmist (ebaõiglaselt) piirama. "Ebaõiglase" all pean silmas seda, et kõigil pole võrdsed võimalused.
Kui ma võiks endiselt igal ajal hetkel lubatud kalu püüdma minna, klubitage minupoolest kasvõi Kabina karjäär või Peipsi järv ära. Aga siis tuleb kummitama see Soome killustatuse tont - on vaja väga palju lube (ja sealt lähtuvalt ka raha), kui oled selline püüdja, kes käib näiteks Emajõel tonkatamas, Peipsil ahvenal, Järvas forellil, Pärnu jõel haugil L-Eesti järvekestel linaskil jne.

Pika jutu kokku võtmiseks peab vist kõige rohkem kartma esimest pääsukest, esimest Džinni, mis pudelist välja lastakse, sest kui see juhtub ja tuleb halvasti ja kinniselt välja, on pretsedent loodud ja siis ei tea enam, kus lõpuks pidama saadakse.

Esimest korda sain Järva loa kas 1999 või 2000 a.., hooaeg vist algas jaanuarist, ma helistasin Järva keskkonnateenistusse millalgi märtsis (mälu järgi, igatahes oli hooaeg juba jupp aega kestnud), küsisin, kas luba saab veel - sai küll. Põhiliselt käisin esimesel aastal Esna peal - kala oli tooaeg ikka väga hästi (praegusega võrreldes...). Hilisemad hooajad oli jah isegi pingelisem lubadega.. tuli ise hoolas olla ja keskkonnaametis "kätt pulsil" hoida.., oli isegi nii, et keskkonnaametist helistati, et "homme hommiku kell 8 hakatakse jagama".., siis sai mitmel aastal õigel päeval õigel kellajal kohal oldud.., ei olnud mul miskeid varasemaid tutvusi, nii, et kui ise olid huvitatud siis ikka loast ilma ei jäänud. 2000ndete alguses (vb 2003, või 2004) oli üks sügis ja talv väga vähe vett jõgedes, siis oli üks aasta tõesti Järvas keeld.., mälu järgi hakkas keeld kehtima 1. aprillist. Too keeluaasta oli ka mujal suht kehva, mäletan, et kilost kala tooaasta ei saanudki, ehkki käidud sai küll (mitte Järvas loomulikult).., nii, et oma jälje see madal veeseis kindlasti jättis.

Svennu, kusjuures 3-4a hiljem, peale aastast keeldu, oli küll Preedis ilusasti kala! Ma ei tea, kas sellest või juhus (mis võib ka olla) aga tol ajal käis kuskilt läbi ka, vist isegi üks teadlane mulle ütles, et peale keeldu paar aastat hiljem oli proovipüük parem. Aga viimased aastad mu meelest jälle suht vilets ja väga ei tõmba sinna enam. Koormused kole suured, tea, kuidas nende kudetingimustegagi ja keeluajal pannakse mõnusalt tonkasid! EKS peaks jõeka kontrolli ka organiseerima

Ma seda veel, et ma ei arva, et Järva kalaklubi halb oli. See võis siit välja paista. Oli tõesti aastaid, kus oli tunda, et load said oma mehed. See selleks.

Samas mehed hoolisid, tegid, kontrollisid. Kala oli. Peale seda, kui Türile Keskkonnateenistusele üle läks, ei läinud midagi paremaks ja sootuks, kui üldse midagi pole. EKS valvab kudelõhe, SA Eesti Forell on teinud pudepesasid. Riik ei asusta jõekat, kalalubade raha läheb ka mitte sinna, kuhu me tahaks. Jube tore oleks mingi üle-eestiline forelli organisatsioon, kes lobitööd teeks meie kaitseks, järelkasvu prooviks sebida, vabatahtlikku kontrolli organiseeriks jpm. Puhas lobist ja PR, suhtekorraldus. Riik võiks niipaljutki teha vaid, et 1-2 inimest palkaks, kes sellist asja veaks. Vb utoopiline, kuid meie hääl ei jõua kuskile ja igas külas on mingi aktivist, kes kruusa kuskile viib või tahaks viia või käe külge paneks, kui kutsutaks. Ka kudevalvesse.
Siin on ennegi läbi käinud, et paljud paneks oma raha ka toetusena maimu. Mina küll paneks. Ja oleks ka loa eest nõus rohkem maksma, kui see midagi annaks.
Jõgede klubidele majandamise vastu olen küll, ma ei usu eestlastesse veel niipalju:)
Ma arvan sama, mis Jeekim, et väiksed klubid ei ole suured ja ei saa kunagi suureks. Suurt klubi oleks vaja.

Väikese kõrvalmärkusena Vertu poolt eelpool mainitud kunagise Keila-Joa härraskalastajate klubi kohta võiks välja tuua positiivse teenena, et see klubi võttis ülalpidamisele Keila-Joa kalakasvatuse ja rendikulusid tasus riigile ka teiste Eesti lõhejõgede maimudega rikastamise teel.

Tegelikult on väga lahe lugeda püügi- ja hooajakirjeldusi nendest aegadest, kui ma ise veel forellipüügiga ei tegelenud.
Senini on mul millegipärast mulje jäänud, et varem oli kala igal pool väga palju. Ja täna on justkui igalt poolt otsa saanud või kohe-kohe saab.
Nüüd on samas tore lugeda, et ei olnud varem ka see olukord liialt roosiline, kui lausa aastane lauskeeld panna tuli. Lisaks veel müstiline hooaeg ühe püüdja poolt, kui ei õnnestunud kilostki kala tabada... Ma täna ei kujutaks seda endale ettegi, mis peaks juhtuma, et kilost kala terve hooaja peale mitte saada. Ainus variant on ilmselt mitte kalal käia.

Teisalt ei saa ma kunagi teadma, kas varem oli siis kala rohkem või mitte, kuna juttudel on komme aja hammaste vahel kõvasti moonutatud saada. Oma päris esimesed hooajad püüdsin ma põhiliselt Valgejõel, üsna alamjooksul n.ö külavahel. Muffigi ma ju ei teadnud forellikohtasid ja Pärnu inimesena ausalt öeldes ma päris pikalt ei teanud üldse, et Eestis forelli elab. Tolle koha sain ma raamatust "20 Eesti kalakohta" vms ja nii ma siis käisingi seal muudkui. Ühel hetkel avastasin enda jaoks lisalehe ja selle järgi sai siis vaikselt neid nimekirjas olevaid jõgesid avastama hakata. Mingil hetkel jäi ette ka vahujõgi, mida tol ajal veel lisalehel ei olnud. Mäletan, et püüdsin põhiliselt siis põldude vahel, kuna algajale tundus sillast üles püük liiga keeruline ja väga suure landikaduga. Ja nu algajana sain ma sealt põldude vahel ikka vahel mõne mõõdukala ja nägin põgenemas nii mitmelgi korral suuri. Täna on muidugi raske öelda, kui suured need suured olid aga siis tundusid küll ilged kollid. Praegu ma olen ikka igal hooajal ühe püügi ka seal põldude vahel teinud aga mõõdukalu pole enam trehvanud, rääkimata suurtest põgenejatest. Pisikesi on samas väga palju. Niiet võta siis kinni, kas tolle aja suured sattusid mingil põhjusel just sellesse perioodi, kui ma seal alustasin või oligi see tavaline, et seal lõigus suured elasid...

Teine koht on esna, kus minu järva algusaastatel käisin ma n.ö "päevi päästmas". Kuna pärnusse sõites jäi esna alati tee peale, siis terve päev nullitades mõnel Koeru ümbruse jõel sai tagasiteel väike peatus tehtud ja tunnike esnal püütud ja võis suht kindel olla, et sealt ikka mõne kotikala saan. Täna selles enam nii kindel olla ei saa aga teisest küljest ei saa ma ka väita, et seal enam kala ei ole. Minu selle hooaja meeleolukaim püük on justnimelt Esnalt. Kirjutasin ka siia vist sellest püügist... Kalu tuli jutti ja igasuguses suuruses. Ülekiloseid sai tagasi lastud terve hunnik ja kotti läksid 1,7; 1,5 ja 1,2 vms kalad. Kokku oli 18 kontakti, kellest kätte sain 11 kala. Ja äraminejad olid kõik suured või vähemalt kindlalt mõõdus. Ühtki alakat ma tookord vist isegi mitte ei näinud. Ja püük kestis vaid 4h. Ridva panin kokku poole lõigu pealt ja tegelt magusamad kohad olid alles kõik ees. Lihtsalt lõpetasin ära, kuna kartsin, et saan veel suurema, kui 1,7 ja ma ei suuda teda tagasi lasta. Samas 3 kala kotis oli niigi juba liig mis liig. Ja nu arvake ära, kas ma käisin seal veel või mitte? Järgnevad korrad olid kõik traditsioonilised 3-4 võttu ja needki pigem pisikeste poolt. Naiivne on ju arvata, et kõik need kalad järsku minema ujusid sealt jõest? Ju nad seal on ja ju nad seal on ka tänaseni ja loodetavasti teevad ka kõvasti järglasi kuu aja pärast.

Kolmas koht on nahka, kus enamus, sh ka mina käime küll nullitamas aga samas loodame kobistada otsa mõne tõelise trofee. Samuti see hooaeg juhtus kummaline asi, kui sattusin seal peale tõelisele võtule. Kaldal käis 12 kala ja 3tk sai ise lipet. Seega kokku 15 kontaki! Enamasti ei saa terve hooaja pealegi sealt niipalju kontakte. Vähemalt mina ei ole saanud. Tõsi, väga suurt ma sel korral ei trehvanud aga mõõdukalu oli küll ja huvitaval kombel omajagu ka alakaid. Samamoodi järgnevad käigud olid kas päris 0 või mõni üksik kala või võtt. Teisalt jälle on naiivne arvata, et need kalad sealt kõik jeehat tõmbasid.

Eks need ongi väga üksikud näited ja võrreldavad "tilgana merre" aga mõttekoht on siiski olemas, et kas tõesti on need, justnimelt NEED jõed nii tühjaks püütud ja kalu neis enam pole või on kalad õppinud end kuidagi paremini varjama ja kaitsma? Lihtsalt teatud hetkedel, kui mingisugused asjad väga sobivad, näitavad nad päriselt ära, kui kalarikkad needsamad jõed tegelt on? Samas teisel päeval tundub, et püüad nagu kaevust ja ei näe ka ühtki põgenejat. Kas see aga alati tähendab, et jõgi on tühi? Ei tähenda ju...