Jõekas, merikas, lõhe, vikker - punased luubi all.

Ei parane olukord kalakaitses ilmaski ilma spetsiifilise kalakaitseta. Mis puutub eeskirjadesse ja eriti nende tundmaõppimisse, siis oli väga kasulik näiteks nõuka aegne kalamehe eksam. Ilma selleta EKS-i liikmeks ei saadudki.

Nõuka aegne klubimajandamine on olnud imetlusobjektiks ka näiteks Rootsi kalandusteadlastele. 2002.a. märtsis ilmus "Fiskevarden"-is pool numbrit Eesti oludest varem ja nüüd. Eraldi peatükk kandis pealkirja- see rääkis küll jälle Järva klubist- et "2250 silmapaari hoidsid jõgedel korda." See oli klubiliikmete arv. Viimane peatükk rääkis oludest praegu - lokkavast elektripüügist, ja fotol oli näha vissis näoga kohalik keskkonna asjapulk, kes hoidis käes kalastuskaarti, märkusega, et selle eest makstud raha läheb jumal teab kuhu...no comments.

Inimlikult võttes ja ajaloolasena ma saan eestlastest nende iseseisvuses muidugi aru - ei saagi nõuda mingit arengut inimestelt, kelle esivanemad sõid inimesi, ei tundnud mörti, ja üritasid Üksküla kivikirikut köitega Riia lahte tõmmata. Arengulised käärid naaberrahvastega on olnud tohutud, oma mitusada aastat.

Julm tõde, aga selline on eestlaste minevik

Kes keelab praegu Paide ja Lõuna Eesti forelli huvilistel teha oma klubi ja käia kudevalvet tegemas? Põhja Eestis on mitmele jõele suudetud lõheliste kudemise ajal tekitada harrastajate poolt täiesti toimiv kudevalve. Ilma mingi "kontrollpüügi lubateta".

Ja muidugi on meriforelli - on ju teada hea ja reeglipärane asustus ja sellel on tulemused.

Ei saa ju nii, et aina võtame, midagi vastu või tagasi andmata.

Jeekimi küsimusele vastates:

Kahjuks puudub mul vanusest tulenevalt kogemus ise klubi poolt hallataval jõel püüda. Loetu ja kuuldu järel on mul kujunenud arvamus, et miinuse pooled Klubi poolt kallataval jõel oleksid järgmised:

1. Tavalise harrastaja hirm, et jõgi on kellegi teise omandis, kui seda on riik.
2. Erinev seadusandlus ja tasud riigi hallatavast jõest.
3. Kes kontrollib klubi tegevust kui igasugune järelvalve on meil niigi alarahastatud?

Tooks ka mõne plussi mis on klubi poolelt kasuks.
1. Kohustus tagada jões olevate elusvormide jätkusuutlik majandamine (see peaks olema hetkel ka riigil, aga nähes, mis moodi suunakakse põldudelt vett otse jõgedesse ja raiutakse jõgede kaldakaitsevööndis, puhastatakse koos setete välja kevamisega elutuks, kaevatakse isegi kudepesi välja jne siis see pole jõgede heaperemehelik käitumine.)
2. Kalakaitse hallataval jõel.

Hetkel pooldan kindlasti praegust olukorda nii nagu meil on. Kui vaid saaks nii kaugele, et jõgedesse ei suunata enam setteid, tekiks kudepaiku looduslikult ise juurde sest jõed suudavad end puhastada. Järelvalvet on vaja tugevdada, seadustel pole suures plaanis häda miskit. Inspektsioon on mõelnud ka nö abi-inspektori statuudi loomisele sarnaselt PPA-s abipolitsei statuudiga. Hetkel on see idee järgus ja vaja seaduse poolset tuge. Kindlasti ei hakata üksinda ilma inspektorita kuskil käima õigust loomas. Asi on idee vormis ja EKS suhtleb sel teemal inspektsiooniga ning ministeeriumiga.

Lõheliste kaitse on lisaks P-Eesti jõgedele ja olemas L-Eestis. Aktiivne grupp vabatahtlike seal tegutseb. EKS oleks väga tänulik kui ka Kesk-Eestis tekiks aktiivne seltskond, kes omavahel tihedalt suhtleksid ja kriitilistel aegadel looduses liiguksid. EKS teeb omalt poolt koostööd inspektsiooniga ja nemad on väga tänulikud, kui vabatahtlikud saavad õla alla panna.