Alates 01.05.2022 on foorum vaid lugemiseks. Selleks on peamiselt kaks põhjust: portaal "kolis ümber" platvormi viimasele versioonile, kuid kahjuks pole veel välja lastud foorumi komponendi töövalmis versiooni ning eesti keelset tõlget. Samuti on viimastel aastatel olnud probleemid spämmijatega, kes murravad läbi ka spämmikaitsest.

  • Aitäh 11000 foorumipostituse eest ning loodetavasti kohtume uuesti tulevikus!

Jõekas, merikas, lõhe, vikker - punased luubi all.

More
6 years 7 months ago #9501 by Rainer
Mida siinkohal veekogude korraliku halduse all silmas peetakse?

Kui haldamise all peetakse silmas ka seda JURA, mida RMK korraldab, siis olen 100% nõus, et see on stalinistlikust ajast. Kuivenduskraavide jõgedesse juhtimine, metsade raie otse jõekaldalt, vette kukkunud puude jõest välja tõmbamine või kasvõi jõgede sirgeks kaevamine ja loodusliku langu ära kaotamine on vaid mõned näited kuidas looduslikke elupaiku hävitatakse. Rääkides jõeforellist, siis praegu on ju nii, et üks ja sama organisatsioon samal ajal rikub jõeforelli elupaikasid (RMK oma metsategevusega) ja teisest küljest jällegi proovib seda parandada (Põlula). Selles mõttes tuleks küll haldamisega miskit ette võtta jah...

Haldamisest teisest vaatevinklist. Mina olen näiteks kahe käega poolt, kui kalavarude kaitsesse suunatakse riiklikul tasandil rohkem vahendeid, et seeläbi erinevate meetmetega kalapopulatsiooni kasvatada ja teisest küljest ka röövpüüki vähendada. Inspektoreid peaks olema rohkem, sest pole ju mõtet keelata, kui ei suuda kontrollida.

Küll aga olen kategooriliselt vastu igasugusele liigsele keelamisele või klubisüsteemile, kus mingi veekogu antakse mingile seltskonnale hooldada, kes otsustavad millal ja kas üldse või kes üldse seal kala püüda tohib. Veel hullem, kui mingi klubi või ühendus otsustab, et pannakse mingitele veekogudele keeld peale ja keegi ei tohi püüda. Sellisel juhul oleksime varsti olukorras, kus klubi "hooldab ja haldab" veekogu, aga tegelikult hakatakse korraldama nö kalaturismi väikestele seltskondadele, sest suur mass "kurnaks" veekogu ära vms.. Või siis nii nagu Soomes, et püüad jupikese jõge ja siis edasi minna ei või, sest algab kellegi maa vms.. No selline olukord oleks idiootne ja minuarust pigem just ajast tagasi minek.
More
6 years 7 months ago #9502 by Jeekim
Selge, et mingid suletud liikmeskonnaga klubid heakskiitu ei leiaks. Näiteks Tšehhis klubid müüvad püügilubasid kõigile üleriigilise kalastusmaksu tasunutele ja kui on tarvis kalavarude vähenemise tõttu püügikoormust piirata, siis see piirang kehtib ka haldava klubi liikmetele. Seal on klubidel juba eelmise riigikorra ajast ka oma kalakasvatused, millest ka pidevalt rikastatakse maimudega veekogusid. Siiski tšehhide asju tean vaid kirjandusest ja seetõttu ei sobiks mul ka pikemalt kirjutada.

More
6 years 7 months ago #9504 by nipi
Stalinistlik haldus ongi muu hulgas see, mida praegu tuntakse. Otseriiklik, kontrollimatu, lokkav röövpüük - see kõik on teada.

Jägalal tapetakse lõhesid harpuunidega nagu ise tahetakse, Sindi paisu all käib organiseeritud röövpüük.
See kõik on röövellik ja primitiivne, ja viib nii või teisiti vältimatu katastroofini. Kui siin riigis üldse millestki hoolitakse.

Arengu eelduseks on klubiline majandamine, mis toimuks nii nagu esimese eesti vabariigi ajal ja nagu see oli nõukogude ajal peale stalinit. Nii on see ka tänapäevani arenenud maailmas. Veekogudel peab olema peremees. Ja muidugi toimub majandamine koostöös riigiga. Kala olla "üldrahvalik omand, " väidavad mitmed ise röövpüügiga tegelevad ametnikud. Nii räägiti ka stalini ajal. Aga kas jahiloom metsas ei ole peremehetu või miks on jahipidamist reguleerimas just kodanikuühendustest klubid?

Kui poleks olnud klubilist majandamist, siis ei oleks näiteks paljuräägitud Järva jõgedest olnud võimalik sama arvu lubade ca 300 kohta välja püüda kuni tonn forelli aastas, kusjuures suurte isendite arv püügis mitte ei kahanenud(see oleks ülepüügi tunnuseks), vaid kasvas. Järelikult oldi õigel teel. Tänapäeval pole enam peaaegu ühestki jõest midagi erilist saada, ja me teame, miks see nii on. Kilost kala peetakse juba välja näitamise vääriliseks! Tule taevas appi! Need jõed oleksid suutelised palju enamaks. Kas kolm, hiljem neli forelli kotis päeva kohta oleks tõesti liiga vähe, või kas see on halvasti mõeldud, kui keeluajal anti aktiivile kontrollpüügi lube, mis tagas effektiivse järelvalve, nii et Järva forellivarud tõusid paremaks kui Inglismaal ja olid samaväärsed Taaniga?
Seega praeguse, aafrika riike meenutava primitiivse halduse asemele peab astuma kodanikeühendustest klubimajandamine. Eestlased ei saa elada isoleeritud mullis. Üks taibust sintlane avaldas hiljuti oma Pärnu Postimehe kommentaariumis oma paisu mahavõtmise vastase artikli all arvamust, et Sindi pais olla nii unikaalne, et seda saaks raha eest välismaalastele näidata. Välismaalastele, kelle keskkonnateadlikkus on võimaldanud juba pikka aega sadade paisude mahavõtmist. Seega näidata- mida? Oma rumalust, habemega naist.
More
6 years 7 months ago #9505 by Jeekim
Kontrollpüügi luba kude ajal pole küll kõige õnnestunum näide ja eeskuju, sest selle vähemalt osaliseks motiiviks võib pidada samuti saamahimu nagu röövpüüdjalgi.
More
6 years 7 months ago #9506 by nipi
Kontrollpüügi lubade süsteem oli parim osa klubilisest haldusest. Loaga oli lubatud püüda esmalt üks, seejärel, varude suurenedes, kaks kala ja pöördele tuli märkida tehtud kontrolli tulemused, märkused, millised röövpüügiriistad ära korjati, ja millise inspektoriga koos käidi. Hiljem võidi käia ka üksi. Ma ei tea mis mentaliteeti silmas peetakse, aga Järvas töötas asi suurepäraselt. Põhja-eestis ilmselt on teine mentaliteet - tragimine jms.

Ma olen ise nende lubadega käinud ja näinud klubi arhiivis lubade kirjeid. See on igati positiivne - ärakorjatud põhjaõnged, mõrrad jms. Kõige grotesksem oli lugu Pärnu jõel Paide all nn. kummipaadimehega- vene keelne tüüp, kes püüdis küll spinninguga aga kummipaadist, mis kuidagi rahu ei andnud, ja saadi mees ka tuvastatud ja et tal tõesti luba ei olnudki.

Praegune hoolimatus, saamahimu, saagitsejate mentaliteet saab praegusest riiklikust haldusest aina enam hoogu ja õigustust.

Me maksame teatud jõgedel püüdmise eest kena kopika loa eest, aga tagasi jõe kasuks ei tule sellest sentigi. Inspektsiooni eelarve tulp seisab sellest sootuks lahus.

Klubi ajal läks üks osa lubade tulust- ja hooajaluba maksis vaid kolm rubla, pudel viina maksis 4,12 rubla - Tallinna kesknõukogule ja ülejäänu eest osteti maimu või tasuti kontrollreidide bensiini eest.
More
6 years 7 months ago #9511 by Vertu
Lugedes siin foorumis Svennu ja Raineri aasa kokkuvõtet siis küll ei jää muljet et jõeforelliga oleks kehvad lood. Svennul neli üle 2kg jõeforelli ja Raineri 17 kaasavõetud jõeka keskmine kaal kilo+. Avaldab muljet, ausalt.
Time to create page: 0.121 seconds
Powered by Kunena Forum