Jõekas, merikas, lõhe, vikker - punased luubi all.

Vee pH kohta ei oska midagi öelda. Pirita jões tegid teadlased katsepüüke augusti alguses. 2016 a kude oli väga hea ning katsepüük näitas c 100 0+ ja vanemate tähnikute asustustihedust 100 m2 kohta. Nii head aastat ei ole varem olnud. Oma panuse on andnud ka lõhekaitse, kuna paljud kalad said rahulikult lõpuni kudeda.

Ega siin muud öelda polegi, saatsin andmed kesk min-i veeosakonda, las uurivad,

mis raamatusse puutub siis muidugi - materjal oli pisteline, aga ega polnud ka eriti võtta, enamus maakondades pole säilinudki, Tartu omad lükati Varnjal lihtsalt ahju, ja nii tuligi tugineda Järva omadele.

Mida ma ei jõudnud sisse panna, oli üks hiljem leitud märge Fisheri teosest "Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1778, kus öeldakse, et Kiidjärve ojas, mida ka Ahjaks nimetatakse, leidub rikkalikult keni forelle. See peaks küll näitama, et forelli nimi käis lõuna-eestis esialgu tiikidest tulnud vikerforelli kohta, ja see seletab ka kummalise arvamuse, et "forelli 20. sajandi alguses seal veel polnud," tegelikult oli küll. Ainult et jõeforelli eesti keelne nimi oli hõrnas, mitte forell.
Huvitav oli ka lõhe töötlemise viiside kohta teade- lõhet päris suitsuahjus suitsutada ei soovitatud kuna rasv tilkuvat liigsuure kuumuse tõttu maha, seepärast suitsetati nii nagu soomlased tänase päevani teevad- oksapulkade vahel ja lepaokstest tehtud lõkke kohal. Daugava suudmest Riia all oli kahe loomusega võetud 1777.a. kaks tonni lõhet...

„liiga madal tase” kirjutas kasutaja nipi. Ongi madal tase. Anonüümselt foorumilt ei saagi oodata kõrget taset ja autoriteeti. See palju ei erinegi tavalisest kalameeste kaldapealsest vestlusest, vaid osavõtjaid on rohkem. Foorumi kaudu ei saagi arutelu tulemusena realiseeruda, sest anonüümsusel polegi kohta konverentside korraldamisel ja seadusloomes. Kuid väljund tuleks meil leida ikkagi seaduslikult registreeritud liikmeskonnaga ühenduste kaudu nagu EKS, SA Eesti Forell või teised sarnased.

Jeekim wrote: „liiga madal tase” kirjutas kasutaja nipi. Ongi madal tase. Anonüümselt foorumilt ei saagi oodata kõrget taset ja autoriteeti.

Korrektsuse huvides põrgatan siia vahele. Tegelikult tekitas segadust foorumi staatuse automaattekst, mis ilmub profiilipildi all. Tuleb tunnistada, et ma pole kogu foorumi ajaloo jooksul osanud mõelda, et "Ajab kalamehejuttu" on kahemõtteline (ilmselt on aju nende tekstidega juba nii ära harjunud). Olen nõus, et teise nurga alt vaadates võib selline staatus häirida ja seepärast sai see täna ka ära muudetud.

Kui oli jutuks jõeforelli raamat, siis põhja-eesti meestele mõtlemisainet- mõni lõhepüügi raamat, ma mõtlen- mitte "kes sai, kust sai" vaid laiema taustaga, ja samuti viiteaparatuuriga, et oleks ka kalateadlastel lugeda. Ma ei tea, palju on kunagisel EKS Tallinna klubil arhiivimaterjali säilinud, kuid 30-te aastate kohta on isegi üllatavalt palju olemas. Muuseas, D.A.M. 1936.a. (foto päises on eksitavalt 1935)kataloogis on üleval ühe eestlase pilt, suurte lõhedega, mis püütud Eestist, nagu öeldakse, ja muidugi D.A.M.-i varustusega,mees ise näeb kangesti välja nagu kunagine riigijuht Kaarel Eenpalu...pilt on lisatud.

Küsimus nipile, kui Järva entusiastile:
Ehk on sul andmeid Rein Zeemanni kusagil 70-80 vahetusel Veskiarult püütud üle 7 kilosest kilosest forellist, mille ka "Spordileht" tollal aasta suurimaks jõeforelliks kuulutas. Ilmselt tehti hiljem mereforelliks nagu tüüpiline ikka Pärnu vesikonnast püütuile. Kahjuks hiljem mingit õiendust ei näinud.