Jõeforelli hooaeg 2017

Scuba - vot kajakiga on nüüd selline asi, et pole halba ilma heata. Kui püüad soises lõigus, laiemas jões on tingimused väga head. Kui aga satud metsavahele ja veel kitsamale jõele, siis võib asi püügi asemel muutuda rohkem ellujäämiskursuseks. Lihtsalt jõgi on risti rästi puid täis. Näiteks purskavast allikast Põltsuni. Algul oli enam vähem liigeldav, aga mida kaugemale seda vähem püüki ja rohkem sporti. Küll tuli langenud puudest üle ja alt ronida ning kolmel korral ka maad pidi liikuda (umbes 100m vedada kajakki enda järel läbi metsa). Siis veel liikumis suund. Kui liigud vastuvoolu ja pead kuskilt üle või alt läbi ronima, rikud risu esise ilusa viskekoha kolistamise ja ragistamisega ära. On variant, et tuled enne turnimist maha, püüad risu esise läbi ja siis turnid üle risu. Teine variant on liikuda allavoolu, et ilusaid risuesiseid mitte ära rikkuda, aga siis pead vastuvoolu tagasi kühveldama. Üks halb asi veel - sa pead autoga jõele, väljavalitud lõigule väga ligi saama, sest iga kilomeeter jõge korruta 2-ga (edasi-tagasi) mis on tühjalt kulutatud aeg. Samuti ei vea sa sõiduriista kilomeeter üle küntud põllu või läbi võsa, millele kulub paras ports energiat ja aega. Praegu olen teinud nii, et kui võimalik alustan kohe püüki liikudes vastuvoolu. Kus ei ole seda võimalust, siis panen näiteks kella 1 tunni pärast tirisema ja kütan allavoolu minema. Kajakk liigub suhteliselt vaikselt ja pole täheldanud veel, et üle kala sõites hirmutan nad ära. Seda teen just selle pärast, et püüdes vastuvoolu ei ole mul kiiret kuhugi, liikumiskiirus on väga aeglane, energiakulu on väike ja vastuvoolu püüdes olen kalal selja taga. Kui aga püügi lõpus pead kühveldama näiteks 4km püütud jõge vastuvoolu autoni ja satub olema kiirema vooluga jõgi - see pole eriti lõbus. Eritu kui veetase on umbes 20-30 cm, kiire vool siis tulemuseks on see, et sa lihtsalt aerutad ja aerutad aga edasi ei liigu (sooja saab kõvasti ). Sellised on minu esimesed kogemused 7 korra kohta.

Eks pisut ikka haakub teemaga. Huvitav asi see Saksamaa möödulise kala CRi keeld. Mõnes mõttes ju õige - lähed meelega looma kiusama, teisalt, nagu ka üks tegelane seal filmis ütles, "kalad on ju alati libedad..." nii et jokitada on lihtne... Siiski, kui üldse kuskil maailmas sellist tüüpi keeld töötaks, oleks see Saksamaa, sest:
ehk et kui on keelatud, siis "Jawohl" ning nii ongi.

Lumetaat,kas selliseid jõgesid pole,mis ringiratast voolavad:) Aga kuidas endale tundub,kas püügiretk selle paadiga tundub füüsiliselt kergem kui jalgsi liikudes?Palju asi kaalub ja kas tunde selles istudes selg haigeks ei jää või on isumine mugav?Mitu tundi umbes kilomeetri läbipüüdmiseks võib kuluda alla ja vastuvoolu püüdes.Kuidas kala paati saad kas käsitsi või kahvaga ja kas ümberminekuohtu kah on pooleteisesega madistades:-)

Nonäed, Scuba! Pole veel erru läinudki, kui juba uurid uusi võimalusi tagasitulekuks.
Ise võin omadest kogemustest kinnitada, et kuni meetrises vees on igal juhul etem kahlates püüda, kui misiganes veesõidukis seda teha. Füüsilises mõttes on paadiga püük kergem kuni jaanipäevani, peale seda tuleb maadelda kohati kinnikasvanud jõelõikudega ja lohistada paati mööda kallast enda järel kuni vett jälle paistab. Seda siis lagedatel lõikudel. Puid ja oksi täis lõigud on ka aastaringselt igal juhul kaldalt etemad püüdmiseks!
Kala väsitamine on kunst omaette, sest paat ei ole kahe jalaga maa küljes vaid kipub liikuma just selles suunas, kuhu ei ole vaja. Kui kala on otsas, üritad ikka kohati suurema jõuga kala roigastest vms risust/taimedest eemale juhtida aga paat ju liigub kaasa. Lõpuks oled koos kalaga kuskil risuhunnikus, kala ise ehk/äkki/võibolla ka kuskil seal risu all veel alles...
Eks iga mees, kes paadist püüki proovinud, saab aru - ma ka algul mõtlesin, et ilgelt lahe, sest pääsen ju sinna, kuhu keegi teine ei pääse. Reaalsuses tahaks iga kord paadist maha astuda, kui kala otsa tuleb...
Igal juhul eelistan paadist püüdes kala kiirelt kahva saada, kui temaga seal pikalt trallida, sest viimasel puhul dikteerib paadi liikumist siiski kala... PS, kaldalt püüdes ei kasuta iialgi kahva...
Selja/jala jms valude üle diskuteerida ei oska, sest ilmselt sõltub see suuresti ikkagi sõiduvahendist.
Ülesvoolu liikumisel probleeme küll täheldanud ei ole (voolu osas) - liigub aerude jõul väga vingelt, igal juhul kiiremini, kui kaldal kopraaukude vahel ja heina täis kallasrajal täiskiirusel jalamehena tatsates. Päris kärestikes pole muidugi käinud, kuna neis lõikudes ju vesi madal ja paadist püük mõttetu! Pigem tekivad probleemid siis, kui jõgi taimi täis kasvab - siis pole vahet, kas minna üles või alla. Korralik sport mõlemal juhul.
On kohti, kuhu tasub paadiga minna, kuna sel on selge eelis jala mineja ees. Isiklikult eelistan ikkagi mööda kallast püüda, paadiga käin teatud kohtades ja teatud juhtudel. Vahel ka nii, et paadiga püügipaika ja püüan kaldalt.

Edu!

Sai ka hooaeg lõpetatud. Viimane püük 14-ndal septembril. Öö veetsin autos, et ei peaks hommikul pikka maad unisena sõitma. Kella 6-ks sai jõe äärde koperdatud kuna silm varem ei seleta. Erinevalt mõnest teisest forellikütist, kes suudab pool tundi varem juba ülitäpseid viskeid teha pimedas. Esimese kopratamme juures kalaga kontakt. Hüppasin rõõmsalt kohe kopratamme taha rinnuni vette ja kui saavutasin mingi tasakaalu, siis polnud enam landi otsas kedagi. Siis pildusin seal veel veidi kuni lant kinni jäi ja sinna see lant jäigi. Stabiilne vihm, kehv maastik ja hunnik hauge tõmbas ikka motivatsiooni alla. Suitsu ei saanud isegi teha normaalselt kuna käed olid kogu aeg märjad ja suits murdus filtri juurest suht kohe ära.
Natuke sai edasi rassitud kuni lant kinni jäi. Veidi tugevam tõmme ja lant lendas korraliku hooga vastu ritva. Vaatasin, et midagi tilbendab landi küljes ja täpsemal uurimisel selgus, et tegu on mu ridva otsaga. Selge värk. Asjad lähevad aina paremaks. Lant otsast ära, ridva ots läbi lõksu, lant otsa tagasi ja püük jätkus 8cm lühema ridvaga. Kuradi vihm ei tahtnud ka järgi jääda üldse. Igatahes midagi erilist viimase püügi jooksul ei tulnudki. Õnneks ritv enam lühemaks ei läinud ja lantidest ilma ei jäänud. Haugi oli üllatavalt palju.
Üks näide selle jõe kalast mille vabastasin:

2 päeva varem ühe lisalehega jõelt võtsin midagi kaasa ka:

Võite pakkuda selle kaasa võetud kala mõõte. Tollest landist jäin ka oma lolluse tõttu ilma.
Igatahes vaatamata kõigele on punase püük uskumatult äge. Järgmine hooaeg uuesti.(Y)

Vaatan, et kõik Rando lantidega püüavad. Ma olen ühe puuotsast leidnud ja ka proovinud püüda. Ei õnnestu kuidagi, selline kahtlane lant. Ujuv mudel ja tuleb suht pinnas, kiiremini kerides viskab üldse külili ja vee peale ning vastuvoolu täitsa võimatu. Ongi sellise toimega või on põõsas kannatada saanud?