Foorum

Mikrojigi - uus ja moodne püügiviis!

Info
31. mai 2016 21.59 - 31. mai 2016 21.59 #8184 hannes
Viimasel Soome reisul märkasime, et sealsed kalamehed tegelevad põhiliselt mikrojigitamisega - trobikond paate ulbivad üksteisest vaid kümnekonna meetri kaugusel ja kõik mehed loobivad pisikesi kummilutte. Ja ahvenat läks sumpa roppu moodi.

Ka meil on see püügiviis tublisti pead tõstmas. Seepärast olgu siin eraldi teema, kus saaks mikrojigitamist arutada. Tuleb tunnistada, et olen ise ka siin algaja - sain alles eelmisel sügisel mikrojigiga käe valgeks. Aga püük on lõbus ja ka väike ahven suudab elamuse tekitada!

Alustuseks lisaks teemasse uue artikli lingi:
www.kalaportaal.ee/opetused-ja-artiklid/463-mikrojigi-toob-saagi

Artiklis kirjedab Soome jigitaja Kalle Paavola oma kogemusi mikrojigiga püügil. Kõik kommentaarid on väga teretulnud!
Info
Info
01. juuli 2016 16.52 - 01. juuli 2016 16.53 #8286 hannes
Tegin hommikul tiiru ühe madala järve peal, eesmärgiga haugi poperdada. Tulemuseks 4 alamõõdulist haugi ja samapalju möödarabamisi, ehk natuke ikka äktsionit jagus. Haugid kõik loomulikult tagasi.

Hakkasin siis "sadama" poole tagasi sõudma, kui sattusin ühe liivase koha peale (igal pool mujal malts & vetikad). Liivaaugu servades patrullisid väikesed ahvenaparved ja näha oli ka üksikuid suuremaid isendeid. Kuigi oli selge plaan koju minna, peale väikest dialoogi iseendaga panin siiski mikrojigi varustuse kokku, mis mul igaks juhuks paadis oli.

Umbes kolmanda viskega oli esimene ahven paadis. Ja siis järgmine. Neid paistis nagu kuskilt juurde tulevat. Varsti tiirutas mu ümber 4-5 ahvenaparve ja läks päris lõbusaks püügiks. Kokku toimetasin seal 2 tundi, suuremad võtsin ära. Kõik kalad tulid Lucky John JIB Tail sirpsabaga, põhiliselt töötas 1,5'' rohekas-lillasäbruline. Tänu liivasele põhjale jäid kõik jigid alles. Muidu jääb neid põhja ikka päris ohtrasti... nöör on 0,06 mm ja kõvemat sikutamist ei kannata.

Üsna palju oli äraminekuid, kahtlustan, et konks oli tiba lühikese jalaga. Või on see normaalne, kui ca 5-st 1 läheb minema?

Liivasele kohale tegin märgi maha ja paistab, et järgmine kord läheb prioriteet poperdamiselt üle mikrojigitamisele... kuigi omad võlud on mõlemal :fish2:

Lisatud failid:
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: STF
Info
01. juuli 2016 20.46 #8287 Team Favorite Estonia
Võib katsetada erinevate konksu kujudega, mõni ei haagi jah hästi. Kas oli tavaline üheharuline konks või jigipea või offset?
Info
01. juuli 2016 22.23 #8288 hannes
Üheharuline jigikonks, tšeburaška pea küljes. Kuna erinevate tootjate konksud karbis läbisegi, ei julge firmat pakkuda. Olen kuulnud, et osad kasutavad ka kaheharulisi, kas selle idee ongi selles, et haagib paremini?

Täna avastasin enda jaoks, et 3g tina võib olla liiga raske. Liivaauku ääristav malts oli veepinnale nii lähedal, et jigi oli hoobilt maltsa sees - ei jõudnud isegi kerima hakata. Ja praktiliselt iga kord oli see tühi vise, sest isegi kui imepisikese taimetuti külge haakis, lant ahvenat enam ei huvitanud.
Info
01. juuli 2016 22.47 #8289 Team Favorite Estonia
Proovi selliseid konkse, mis pole sisse poole painutatud. Minu meelest sirged haagivad paremini. Olen proovinud ka kaheharulisi, aga suurt vahet pole märganud ausalt öeldes. Võib proovida erinevaid suurusi ka, võib-olla ei olnud suurus päris sobiv. Kusjuures õige offset-konks haagib ka väga hästi.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: hannes
Info
Info
12. juuli 2016 15.09 #8303 matu95
mis marki need head offset konksud on ja kust saab?
Info
12. juuli 2016 15.18 #8304 Team Favorite Estonia
Mina kasutan põhiliselt Gamakatsu ja Decoy. Agatil on ka normaalsed offset-konksud, aga ma ei mäleta peast täpset mudelit, osasid peab näpitsatega veidi väljapoole painutama. Põhiline, et offset-konksu kuju peab olema selline, et ta ei oleks liiga sisse painutatud, ja peab olema peenikesest traadist, jämedad ei kõlba.
Info
Info
04. september 2016 14.32 #8455 Jeekim
Mind ajab natuke segadusse nime "mikrojig" kasutamine ja mõistmine. Ehk mikrojigi spetsid oskavad minusugusele võhikule ära seletada.Siin ju praegu kirjutatakse üsna tavalise kaaluga jigidest. Kuhu siis klassifitseeruksid kerged alla 0,5- 1 g jigid. Tuntumatelt tootjatelt leiab isegi 0,23g kaaluvaid.
www.fishusa.com/product/Wapsi-Super-Jig-Heads
Info
04. september 2016 18.14 #8456 Team Favorite Estonia
Ma blogis otseselt ei nimetanud seda mikrojigiks, sest raskus, millega püüdsin, justkui mikrojigi oma ei ole tõesti. Samas, see Apetito sirpsaba on 1.5 või 2 tolline ja läheb mikrojigi alla küll. Eks nimetada võib nii ja naa, see on kokkuleppe küsimus. Emajões ei ole praegu 1-grammise peaga midagi teha. Kusjuures neid alla 1-grammiseid päid nimetavad vähemalt vene allikad juba nanojigiks.
Info
06. september 2016 14.19 #8464 Team Favorite Estonia
Veel väike mõttetera seoses mikrojigiga ja tegelikult ka teiste püügiviiside puhul. Alati on mõistlik püüda võimalikult raske peibutisega, mida kala veel piisavalt hästi võtab. Näiteks võistlustel on oluline piiratud aja jooksul saada võimalikult palju kala. Kui kala võtab vabalt 5g peaga peibutist, siis tuleb tempo säilitamiseks kasutada 5g. Kui võtab piisavalt hästi 8g, siis tuleb panna 8g jne. Enda jaoks tuleb alati otsustada, millise raskusega on hetkel kõige parem püügitempo, s.t. millega kokkuvõttes kõige rohkem kala saab. Kui 2g on võtte 50% rohkem, aga püügitempo poolest kaotad ja kokkuvõttes saad vähem kala kui 6 grammise peaga püüdes, siis ei tasu 2g panna. Püüda tuleb seega maksimaalselt raske peibutisega, mille juures säilib tempo, sest nii püüad palju kiiremini.

Paljude võistlejate suur viga on see, et nad hakkavad liigselt peenutsema siis, kui see ei ole vajalik ega vii maksimaalse tulemuseni. Peenutseda tuleb siis, kui kala aktiivsus on väga madal ja ei õnnestu leida aktiivsemat kala. See puudutab nii mikrojigi, jigi, twitchingut, kirbutamist jne. Talvel on samamoodi - kui kala võtab piisavalt hästi 4mm kirpu, siis on 2mm kirbuga püük väga suur viga. Alati tuleb leida kõige optimaalsem variant, mis annab kokkuvõttes maksimaalse saagi.

Ütlen ausalt, et ma ei mäleta, millal ma viimati olen pidanud 2g mikrojigiga püüdma. Tavaliselt on lihtsam leida aktiivsem parv või aktiivsemad üksikud ahvenad, mis võtavad suuremat peibutist, kui püüda passiivset kala 1-2 grammiga või veel hullem - 0.2-0.5. On teatud olusid, kui selliste mikro ja nano raskuste kasutamine on möödapääsmatu, aga Eesti oludes on see üsna harv nähtus. Loomulikult, kui püüda väikeses tiigis, kus on ahvena keskmine kaal 20g, siis ei ole valikut, aga võistlusi sellistel veekogudel enamasti ei tehta.

Alexander Andrusenko
Info
06. september 2016 16.12 #8465 Jeekim
Hakkan vist aru saama. Mina vaid pidasin seda millekski veel kergemaks kui UL. Sõna "mikro" tähendab ju väga väikest, millega mõõtühikute süsteemis tähistatakse miljondikku, nanoga miljardikku.
Info
06. september 2016 20.15 #8466 Team Favorite Estonia
Eks need nimetused on nii ja naa - kuidas keegi nimetab.