Jõeforell vol. 6

Sven vastas põhipointi ära. On päevi, kus kala võtab nii ettevaatlikult, et konks talle suhu ei satugi, hoiab ainult putuka sabakarvadest kinni ja kõik. Mu eelmise nädala käigul juhtus nii vägagi korduvalt. Ja vastupidi, teatud ajal hiliskevadel ja suve lõpus pole mitte ühtegi äraminekut, iga rabamine on ka korralikult otsas, sõltumata kala suurusest. Leech on mõnusa suurusega amps kalale, lisaks on tema jooks aeglane, mis võimaldab kalal (kui tal muidugi soovi selleks on) leech korralikult lõugade vahele või isegi kurku saada. Mina kusjuures mingit lisahaakimist ei tee. Kala rabab ja pöörab ümber ning üritab minema söösta. See ongi piisav juba. Konksud on teravad ja ekstra lisa pole haakimise näol vaja.

Jahm, olen veendunud, et asi on siis enamasti põhipoindis. Järelikult on siis asi selles kas kala tahab süüa või leechi lihtsalt kuisata ja minema ajada. Ei ole vaja siis nii palju kiirele reaktsioonile ja haakimis tugevusele tähelepanu pöörata.

Minu meelest ka landiga püüdes mingit lisahaakmist teha vaja ei ole. Kui kala rabab, siis haagib ta end ise ning haakimine toimub automaatselt, kui ridva otsa üles tõstad. Kas kala otsa jääb või ära läheb, sõltub ilmselt juba päris paljudest asjadest.

Olen harjunud ka iga väikest prügi haakima ja kahtlen haakimata jätmise edukuses.

Mina teen kalale "pai" , ehk siis enne kui tõsine välja tõstmine hakkab puudutan korra kala.....siis paneb ta enda viimased varud mängu ja mina ise ei satu ka liiga õhinasse.

Meelis365 wrote: Minu meelest ka landiga püüdes mingit lisahaakmist teha vaja ei ole. Kui kala rabab, siis haagib ta end ise ning haakimine toimub automaatselt, kui ridva otsa üles tõstad. Kas kala otsa jääb või ära läheb, sõltub ilmselt juba päris paljudest asjadest.

See kas kala vajab haakimist sõltub vägagi ridvast, liinist kui ka nurgast mille alt kala lanti haarab. Kui ikka väga pehme ritv ja veniv tamiil siis tuleks igal juhul haakelöök teha. Nööriga on lugu hoopis teine.
Aga sõltub ka kalast, näiteks jäiga ridvaga ja nööriga ahvenat jama püüda, ahvenal on õrn suu ja suuremad kalad rabelevad endal moka lõhki ja kala läinud.