Foorum

file Müstiline metsajärv - aidake lahendada saladust

Info
26. mai 2013 22.08 #3477 markofkin
Jõudu, seltsimehed!

Ma olen, ütlen täitsa ausalt, ahastuses. Ja sestap ka uus teema, kus loodaksin-ootaksin vanemate ja kogenumate nõuandeid ja soovitusi.

Mul on Viljandimaal pisike metsaäärne maaelamine, kuhu igal võimalusel põgenen. Eriti maasikamoosiks teeb selle aga tõik, et maja lähedal on ~3 hektariline järvekene, milleni kodust minut autoga või viis jalgsi. Ja ma olen sealt kala saanud - ja on teisedki saanud, ja mitte pisikesi, vaid täiesti arvestatavaid isendeid. Haugi, latikat, linaskit, väheldasemalt ka ahvenat. Ja muidugi särjepuru, igas mõõdus ja varjundis.

Möödunud suvel võtsin järve ründamise tõsisemalt käsile, sihipäraselt ja eesmärgiga astuda ka sellest järvekesest korraliku kala saanud meeste klubisse. Peale kuuajalist täiesti lootusetut ajaraiskamist käisin teadmisi värskendamas latikapüügi õpitoas ning sealt saadud uued ja vanad teadmised kombinatsioonis tõid juba järgnevalt nädalavahetusel latika koju ja edaspidigi õnnistas mõnel korral tublisti. Ahneks ei läinud kunagi, ühest-kahest kalast piisas alati. Põhiprobleemiks, millega seni mööda olin pannud, olid lipsutamiil, rakenduse raskustamine ja ettesöötmise tasakaalukus. Hästi, see selleks. Pastajanna nullipoisist kilo-poolteist latikameheks hakkamine tegi meele heaks küll ja kuna sügis ründas ja talv takistas, jäi edasiste oskuste arendamine uut hooaega ootama. Talv kaanetas järve kinni ja punkt hooajale.

Järv on, nagu öeldud, ~3 ha. Rohkete allikatega, nõrga läbivooluga ja suhteliselt taimevaene. Vesi äärmiselt puhas ning suviti kristalselt selge, kevadeti ja mõistagi peale sadusid pisut sagusem. Väga sügav, raamatute järgi sügavaim koht 18 meetri peale ulatub. Turbase põhjaga, st mudakiht on mehine. Sügavaks muutub järsku, paari-kolme meetri kaugusel kaldast on sügavus juba neli-viis-kuus meetrit.

Nüüd olen käinud juba kuu aega igal nädalal ühel-kahel päeval järvel. Hommikul vara, õhtul hilja, keset päeva. Söötnud ette, peibutussöödaga pommitanud. Proovinud maisiga, tõuguga, leivaga (ussi pole veel proovinud, nendega on mul seal metsas, imelik küll, kehvasti - samas möödunud suve kogemus näitas, et uss üleüldse järves kedagi peale särje ja ahvenatattide ei huvitagi). Käinud läbi kõik möödunud hooaja kohad, proovinud uusi sisse seada. Suurema kala osas vaikus. Null. Mitte ainsamatki. Isegi mitte ühtki võttu ei ole saavutanud. Eredaim hetk seni 210 grammi ahven, päeva ainuke esineja sealjuures, kes peale grupifotot koju tagasi sai. Viljandi järvest kuulen, tõmmatakse juba kõiksugu kala, ümbritsevatest jõgedest ei räägigi. Seega ei tahaks kuidagi uskuda, et lapik kala ja liinu veel "liikuma" ei ole hakanud selles pirtsakas metsajärves. Särge ja viidikat võiks püüda kahe käega ja selja taha hunnikusse loopida, haug mulistab ja möllab õhtuti, möödunud nädalavahetusel põrutas üks oma jahikires mulle koonuga vastu paati kaks korda. Aga latikas ja liinu oleks nagu haihtunud.

Mida sellises olukorras kogenum kalamees teeks või mida teeks teisiti, mida prooviks lisaks? Kas ongi kõige õigem järv lihtsalt jaanipäevani rahule jätta ja siis uuesti meelitama hakata? Või on siiski midagi sellist, mida ma ise oma tegutsemistes kapitaalselt persse keeran?

Ja üks asi veel. Vanemad olijad külas räägivad, et sellest järvest landiga haugi püüdma minna on täiesti mõttetu, ta lihtsalt ei võta lanti. Süüa olevat piisavalt palju selleks, et mitte pleki järele joosta. Haug on röövel, omade instinktidega ja kiskja ei küsi ega kaalu, vaid tegutseb - nii mõtlesin mina ja olen käinud (ja lolli järjekindlusega käin ilmselt edaspidigi) spinnaga vett piitsutamas. Ja tõsi on see, et ei ole landile hüpanud ainsamatki haugi. Ei voblerid, plekid, ujuvad, pöörlevad, rohuvabad ega silikoonid - ülepea üldse mitte miski - ei ole ahvatlenud haugi hammustama. Unda olen katsetanud seni vaid korra, edutult. On see siis tõesti tõsi, et kui haugil on söögilaud nõnda rikkalik nagu ta seal järves on, siis ta pleki peale sedasi põlgliku silmaga vaatab?

Ärge maha lööge, palju lolle küsimusi ja juttu ühe korraga. Aga "sellesse teise foorumisse" ei julge selliste küsimustega üldse pöörduda, seal kipuvad alkoholistid-grafomaanid oma lamisemisega silmanägemist ära võtma. Siin tundukse mõistlisemad mehed olema. Aidake, kui võite, üht lolli kalameest, sõbrad!
Info
27. mai 2013 14.27 #3482 jass
jaaaa....päris raske juhtum :unsure: Kohta oled ikka proovinud vahetada? Kuna neile ju augud meeldivad,siis võibolla passivad kuskil sügavikes??
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: markofkin
Info
27. mai 2013 15.11 - 27. mai 2013 15.22 #3483 hannes
Ma pole küll latikapüügi ekspert, kuid kahtlustaksin ise ka sügavuse teemat. Eriti kui see veekogu nii sügav on nagu sa mainisid. Kui seda juba teinud ei ole, siis proovi kindlasti erinevaid kohti ja sügavusi.

Sama asi võb kehtida ka haugi puhul, ma katsetaksin raskete peadega kummilante, mis põhja lähedal ära käivad.

Aga muidu on sul ju vedanud, et selline väärt veekogu suvekodu lähedal (Y) Paljud veekogud ongi väga kaprissed ja nipid-nõksud tulevad aastatega.

Võib-olla on herr Wapsik see, kes muugib siin su järve saladuse lahti? :)
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: markofkin
Info
27. mai 2013 18.41 #3485 Wapsik
See et haug ja ka ahven ei tule eriti landi, võib igati sellest tulla et neil toitu nii palju käes ja kuna tegu nähtavasti suletud populatsiooniga siis ei tasuks ära unustada arengut, mida need kalad seal teinud on....Anne kanal tartus havi koha pealt umbes sama, ahven ka. kuigi vahel on ka helgemaid hetki. Sukeldujad ikka on rääkinud kuidas nad on näinud Anne kanalis selliseid meeter + havisid ringi loivamas..latika kohta vast nii palju et püüa sisse sööta 2-3 kohta, erinevate sügavuste peale. vaata mis siis toimuma hakkab... kui võimalik kasutada ujuv vahendit siis tee endale põhja relieef selgeks... Kari järves selline pull olevat et alla 9-10 meetrise ritvaga paadist püüdes pole midagi teha kuna kala kartvat paadi varju... loomulikult kui tonkat kasutad... aga proovi hoopis fiiderit või midagi taolist..
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: markofkin
Info
27. mai 2013 19.11 #3487 markofkin
Tänud kaasamõtlejatele.

Senised latikad on tulnud kõik suhteliselt kalda äärest, 5-6 meetri kauguselt ja sügavuselt 5-6 meetrit. Sügavamalt olen ka proovinud, aga ei miskit. Paadivarju ja enese ülepea nähtamatuks või noh, vähemnähtavaks tegemisse ma olen suhtunud üsna tõsiselt - nagu kirjutasin, on järv ülipuhta veega ja läbipaistev. Paadiga olen pugenud kaldarohtu peitu, riietus ikka metsalaiguline. Siit kõrvalküsimus - mis värvi peaks paat sellise veega järvel ideaalis olema? Praegu on ta pruunikaspunane, kahtlustan, et see pole päris õige üldises plaanis.

Ettesöödaks olen kasutanud poesegusid ja kõige paremaid tulemusi on siiani andnud... Kõige odavamad, Prismas müügil olevad. Sisse segan teinekord ka keevast veest läbi lastud tõuku või purustet maisi. Keedet nisu on veel proovimata, proovin kindlasti.

Kõige kavalam nõks olla jälgida, mida vanad olijad teevad. Sellel järvel vanad olijad kõik kaldasse hoiavad, pole kordagi näinud kedagi üleüldse otse järve peal või kaugemal kaldast kui 7-8 meetrit proovimas. Mina olen ka ainuke, kel üldse paat roos loksumas.

Et järv ON pirtsakas, tõestab ka see, et väga paljud, kellega olen rääkinud, on vandunud, et selles lombis kala pole! Ei ole ja kõik! Peale seda, kui ise käed valgeks sain, naeran selle jutu peale habemesse vaid, aga sel hooajal null kala - see teeb sportlikku viha.

Wapsik, sulle erilised tänud ja tervitused. Olen su kirjutisi mujaltki lugenud ja neist ühtkomateist kõrva taha pannud. Oma vennaraasu võid ka tervitada, olime koolivelled ja pinginaabrid Nõo kooli aegu :)
Info
27. mai 2013 21.02 #3488 Wapsik
Havi ja ahvenat võid proovida veel elus söödaga. Aga sellega tasuks ettevaatlik olla...eriti kui kasutada söödaks kalu mis pole sealt järvekesest pärit. Elus söödaga püüdmise kohta on mu meelest siin samas portaalis Nasha Rõbalka filmid seal näidatakse ja seletatakse suht hästi lahti et kuis ja mida jälgida.. kuid jah vene keelsed aga sellega saab ka aidata kui küsimusi tekib....1 asi mis veel võib tulemust anda seal järvekesel on see kui sa ammutad kusagilt põhjast muda ja vaatad mis loomakesed seal elavad...tõe näoliselt on need samad loomakesed just need millest latikas seal toitub...ja veel... ahvena ja havi koha pealt... kui paat olemas siis proovi sikuskat või põiki .... vaata ehk annab tulemusi....ja suur suur soovitus, ära jää kinni kohalike papide õpetustesse/juttudesse... vahel võivad need tõesti olla tõesed aga vahel on nad lihtsalt "seisma" jäänud teatud taseme juurde mis neile sobib ...ja mis paati puutub siis tee heledaksvarjust lahti ei saa aga heledam vari on siiski vast parem.
Mis värvi söötasid sa kasutad ? heledaid või tumedaid. ida pool peipsit ei peeta värvi eriti oluliseks vaid rohkem pannakse rõhku lõhnadele. kuigi seal ka siiski mööndakse et vahel on ka värv oluline.
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: markofkin
Info
28. mai 2013 06.45 #3489 markofkin
Elusaga olen korra proovinud, nagu öeldud, viskasin kaks unda peale. Tulemuseta. Ise arvan, et ju ma ilmselt seal sügavusega mööda panin, nagu selle järve puhul üldse probleemiks tundub olevat, ükskõik, mis rakendusega. Elussööda püüdmiseks kusagilt mujalt ei ole mingit vajadust, nagu öeldud, saab särge ja viidikat sealt kahe käega välja loopida, olenemata kellaajast või ilmast.

Söötadest: põhiliselt olen kasutanud (ja kala on toonud) kollased-pruunikad. Viimased kaks nädalat segasin kokku Viljandist sellest uuest kalapoest seal turuplatsi kõrval ostetud punast ja kollast, tulemuseta. Isegi tõukude lisamine ei toonud kala alla.

Loll küsimus: kui ma võtan näiteks ühe koha, kust möödunud suvel sain suurima lapiku ja söödan seda jõuga ja lolli järjekindlusega näiteks nädala jooksul õhtuti sisse, ütleme 5-6 peenikese koostisega söödapalliga, kas see lõpeb tõenäolisemalt väga suure hulga tänulike särgedega või võiks siiski loota, et latik ka sinna tee taasleiab? Või oleks mõistlikum hoopis järve teise otsa proovima minna, põhja kompida ja uus koht sisse sööta ja loota, et sinna tuleb?
Info
28. mai 2013 08.34 #3491 Wapsik
Järjekindlus viib üldjuhul sihile. Üldiselt peaks aitama 3-4 päevast sisse söötmiseks. Nagu ka ma juba varem kirjutasin siis proovi hoopis 2-3 kohta sisse sööta. Kui palju seal järvekeses vesi ka soojeneb? Sa mainisid et lombike on allikatoiteline. Ehk on su viga selles et sa teed liiga aromaatsed või liiga magusad söödad? Elussöödaga püüdmise juures proovi elussööda õnge hoopis ... sööt jäta ujuma kusagil 1-1,5 meetrit max põhjas....1 variant oleks veel selline et sa mingi asjaga segad natuke põhja st. seod jämedama nööri külge näiteks meetrise kergemat sorti raua jupi ja "kobestad" sellega põhja natuke paari meetri ulatuses ja siis püüad samas piirkonnas käsiõngega ja näiteks konks söödastadud vaid mõlli või kärbse tõugu puntaga...kindlasti mingi 0.08-0.1 lips ja sellist 10-14 mõõdus konksu.
Info
28. mai 2013 08.47 #3492 markofkin
Järv on allikatoiteline jah, see on taganud ka selle, et oma nõrga läbivoolu juures (kuna ta ALATI korralikult kinni külmub) ei ole kalapopulatsioon kunagi hukka saanud ja ka kõige karmima talve järel ei näe ühtki surnud kala kusagil loksumas. Samas see allikatoitelisus ning ülisuur sügavus tagavad selle, et pinnavesi soojeneb suvel ilusasti üles, aga ujumas käies näiteks paari-kolme meetri sügavuselt ikka lausa jäine vesi vastu uhkab.

Sööda koha pealt hakkame tõele ehk lähemale jõudma... Olen kasutanud suhteliselt magusaid söötasid, milles näiteks aniisi ja küpsisepuru kasutatud. Eraldi siirupit lisanud olen paaril korral, siis kadus igasugune võtt ära ja nii see siirup must riiulile jäigi. Ehk peaks siis poesöötadest proovima loobuda ja ise kokku keerata näiteks maisijahust, riivsaiast ja tõukudest? Mida lisada kleepuvuse tagamiseks? Mannat?

Elussööda õnge ma pole kunagi kasutanud ja kogemus puudub. Kuidas kala põhja viia, raskusega? Ujuk peab siis ilmselt massiivne olema ja jääma lahtiselt liinile ning fikseerida, kui õige sügavus on saavutatud?
Info
28. mai 2013 12.38 #3493 Wapsik
See elussööda õng pol emingi raketiteadus. Mingit vanemat rulliga ritva vaja siis sellsit 0.3-0.4 tamiili, kork võiks selline vähemalt 40 grammi tõeste jõuga olla ikka võib ka suurem...tina 20 grammi, silikon landi tina pea on hea aga ei näe eesteetiline välja aga kärab siis kolme haruline konks....ja mingi 30 -50 cm tross mida kasutatakse havi püügil... järjekord siis selline et konks - tross-raskus-tamiil+kork- ritv -rull. ja siis hakkad sellega katsetama ... kala nagu unnagi puhul otsa...rohu piiri lähedalt alusta püüdmisega.. kõrgusega pead ka katsetama...
Manna on hea liimaineks. võid proovida kartuli-nisupudruga sisse söötmist.... uuri ka millega kohalikud söödavad.. ja kindlasti võta see muda proov kuna see annab nähtavasti sulle pm. kõik otsad kätte..
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: markofkin
Info
28. mai 2013 14.13 - 28. mai 2013 14.14 #3494 markofkin
Väga hea, hiiigeltänud!

Jätkame lollide küsimustega, näis, kaua sul kannatust jätkub :)

Elussöödaõng. Kas 20gr tinaraskusest piisab, et kui keskmine särg roo äärde "uputada", et ta siis sinna peitu ei poe ja kinni ei mässi? Nii pikak trossi ma pole ka muidugi poes näinud, aga see pigem sellepärast, et pole vaadanud ega vaja olnud, undadel seni 15-20 cm trossidega edukalt majandanud...

Tonka. Kui on teada, et järve põhjas on meeletu paks ja kergelt heljuv muda (raamatud ütlevad, et mudakiht kuni kolmemeetrine järve põhjas), siis kas tonkat on ülepea mõtet sellisesse järve toppida? Loogika ütleb justkui, et sööt kaob mudasse niimoodi sisse, et peab olema suhteliselt pime õnn, et tuhniv latik või liinu selle sealt üles leiab?

Tundub, et õnnestub homsest alates nädala lõpuni endale vaba aeg tekitada. Saab kohe proovima hakata kõiki saadud näpunäiteid!
Info
28. mai 2013 15.30 #3495 Wapsik
Sobib ka see 15-20 cm tross. See tina raskus oleneb ka natuke sellest kui suurt sööta sa kasutad. aga põhiline ülesanne on tal siiski just kala "uputamine" See on kõik paras katsetamise värk..
Tonka. Millega seal kohalikud püüavad? Kui loominguliselt ja puht füüsikaliselt asjale läheneda siis tegelikult peaks see muda seal nt. 6 meetri sügavusel selline parajalt tihke ja suht kandva pinnaga olema... tõenäoliselt on võimalik siiski püüda kui sa kasutad näiteks nn. lusika tina st. supilusikasse valatud tina raskus on ju hästi suure pinnaga ... ise julgeks arvata et suur pind ongi seal tähtis.... aga ma arvan et seal võib takistuseks osutuda hoopis teine asi nimelt kalda langus.... nt sa viskad tonka mingi 15 m kaldast eemale sisse ja sa tead et seal sügavust kusagil 10 meetrit siis võib astang segama hakata aga kui tegu siiski ühtlaselt kausja kalda reliefiga siis oleks kõik ok... tonka püügi juures võib see eelise anda et nt kui sa kasutad püügil suurt ööussi siis see võib sul põhja peal tiba ringi liikuma hakata ja sellega tekitab väikese muda pilvekese mida suure tõenäosusega tulevad nii latkud kui teised uurima...lihtne tina tegemise variant... kindlasti on sul landikastis mõni mitte töötav plekk lant mida sa ei kasuta... võta konks ära, puuri kesk teljele paar auku nt 4mm läbi mõõduga, nüüd leia sulatamis kõlbulikku tina ja gaasipõleti. suru see lant nuud tasakesi liiva sisse aga puhasta need puuritud augud vähemalt landi paksuselt liivast puhtaks.... lase lant kuumaks, nüüd aseta tina landi peale ja sulata tina ka... tulemus peaks selline olema et tina on täitnud landi ovaalsuse ja kinnitub tänu puuritud aukudele ikusasti landile.... pöörla peab ka ära vahetama, sinna oleks soovitav panna nüüd tiba suurem ja parem aga eipea mingit super über olema...
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: markofkin
Info
28. mai 2013 15.40 #3496 Wapsik
Elussööda õnge kohta veel. Sa pane see kala ikka piisavalt lühikese "keti " otsa et ta sul roogi ei pääse lihtsalt.. havil on harjumus passida seal kus tal on kuhugi varjuda, heina saared, roo ääred,vette langend toksad, puud, kalda alused, isegi sellised kohad kus polegi oksad vees aga lihtsalt ulatuvad üle kalda vee piirile aga tekitavad varju vette... üldiselt ründavat havi alati alt üles poole .... spinnaga püüdes tasub alati vaadata kohti kus on varju piirid....
Järgnev(ad) kasutaja(d) tänas(id) selle postituse eest: jass, maailmameister, markofkin
Info
28. mai 2013 22.57 #3499 jass
wapsikul väärt soovitusedl,endalgi siit üht ja teist kõrva taha panna (beer) (beer)
Info
29. mai 2013 10.17 #3501 ElavLegend
Ma vist aiman,mis järvest on juttu...
Kui on see sama järv,siis ma võin öelda,et seal ma olen näinud oma elukalasi,olen saanud korraliku haugi 2-3kg millel on värsked jäljed peal,et keegi raband,saarmas see ei ole,teda ei ela seal..Suvel näen linaskeid ujumas ,sellised labidad,et jube...
Ma ei hakka selle järve nime karjuma:)