Kalapüügijutud

Blogid kalalkäikudest ja kalamehetegudest
Teksti suurus: +

Täpikupüük - meeleolukas meelelahutus!

Eelmisest jõekapüügist patuselt paar kuud möödas, sättisin end varahommikul teele. Ilmselt tegin vea, sest oleksin enne pidanud horoskoopi lugema. Kindlasti oleks seal olnud kirjas, et lõvid ärgu sel nädalal kalale mingu. 15 min sõitu, Eesti Politsei tee ääres ja „Tere hommikut, kuhu Te kiirustate?“ Aus vastus oli: „kalale“ ja tunnistasin eksimust, sest no tõepoolest ei pannud seda 50-ne märki tähele. Politseinikud olid mõistlikud mehed ja kirjutasid protokolli lausa 7 km­/h väiksema kiiruse, et saaks mulle miiniumtrahvi teha. Võib-olla mängis rolli ka see, et üks mundris mees oli samuti kalamees. Mainis, et on selle nädala jooksul juba kaks korda nullitanud.

OK, õppetund käes ja sõit võis jätkuda. Tunni pärast olin jõe ääres ja tegin esimesi viskeid. Kaks tundi hiljem polnud ühtegi täppidega kala näinud, kaldal käis vaid neli kõhetut havipoega. Unustasin mainida, et kui vahest on nii, et visked tulevad virtuooslikult täpsed, siis täna nii ei  olnud. No vähemalt iga kolmanda visketrajektoori lõppunktiks oli puuoks.  

Jõudsin lõiku, kust tavaliselt tagasi pööran. Madalas, täiesti potentsaalitus haugilõigus vajus pehmelt otsa uus haug.  Ei krt  - polegi haug. Jõekas ja suur ka teine! Kindlasti suurim, mida selles jões näinud olen. Üks sööst mu jalgade juurde, teine veits eemale, pearaputus ja käsi keris tagasi juba lõtva tamiili.

Tagasiteel seiklused jätkusid. Kõigepealt kukkusin mingisse õõnsusesse ja sealt edasi vette. Oli õnn, et rull terveks jäi, sest suutsin talle küünarnukiga korraliku obaduse anda.

Siis lõin niimoodi pea ära, et silme ees tiirlesid mitu minutit pisikesed tähekesed. Visketäpsus ei paranenud, nüüd oli juba iga teine vise võsas. Mõtlesin, et mida kuradit ma siin teen, täna pole minu päev.

Lolli sihikindlusega siiski jätkasin ja varsti vajus Salmo Minnow otsa uus kala. Just nimelt „vajus“ – nagu ka see varajasem kollimõõtudes tegelane. Kala oli tuim nagu puunott ja kättesaamine mingit raskust ei valmistanud. Vinnasin ta kaldale, ilus veidi alla kilo jõekas. Kui kaldal kolmikust kala vabastasin, teeskles ta puunotti edasi. Niikui konksust vabanes, juhtus midagi sellist nagu allolevas videos:

 



Vähemalt mul jäi varustus alles :) Sõber Raiko oleks selle peale öelnud: „Kuradi amatöör“.

Kott jäi sedapuhku tühjaks, kuid emotsioone kogunes rohkem kui tavaliselt. Tagasi vaadates saavad negatiivsed emotsioonid positiivseteks ja jälle on üks tore kalapüügilugu rääkida. Selline see jõekapüük ju on!


5
Havitapp 2015 kevad
2015 Kevad soomes. Esimene trett

Vaata lisaks...

 

Kommentaarid 2

timo | Neljapäev, 23. juuli 2015 20:30

Muhe lugemine. Visketäpsuse saad paremaks nii, kui kodus hakkad ka kõiki asju viskama. Lapse mähkmed, mänguasjad, läpakas + telefon jne

0
Muhe lugemine. Visketäpsuse saad paremaks nii, kui kodus hakkad ka kõiki asju viskama. Lapse mähkmed, mänguasjad, läpakas + telefon jne :p
elmerike | Reede, 24. juuli 2015 17:20

Ma ükskord Paldiskisse merikajahile sõites samuti kiirustasin liigselt. Tunnistasin samuti pattu, et veres tulvav adrenaliin pressis gaasipedaali, mitte mina :-) Palusin neil lihtsalt võimalikult kiiresti protokoll vormistada. Ise pakkusid nad välja, et kirjutavad nati väiksema numbri, et trahv nii suur ei tuleks. Ja palusid enne mu lahti laskmist ligi 6 kuud tegemata ülevaatus ka ära teha.

1
Ma ükskord Paldiskisse merikajahile sõites samuti kiirustasin liigselt. Tunnistasin samuti pattu, et veres tulvav adrenaliin pressis gaasipedaali, mitte mina :-) Palusin neil lihtsalt võimalikult kiiresti protokoll vormistada. Ise pakkusid nad välja, et kirjutavad nati väiksema numbri, et trahv nii suur ei tuleks. Ja palusid enne mu lahti laskmist ligi 6 kuud tegemata ülevaatus ka ära teha.