Kalapüügijutud

Blogid kalalkäikudest ja kalamehetegudest
Teksti suurus: +

Täpikujaht 2012 vol 4 - Üht uut jõge avastamas (lühidalt)

Üleeilne käik oli selline. Läksin taaskord üht jummalast tundmatut kraavi avastama (ei ole jõgede raamatus kirjas ega kudekohtade nimistus mainitud). Aasta tagasi tehtud eeluurimise tulemusena tean, et jõepõhi on kruusane, sees on suuri kive ja vesi on suht ok sügavuse ja temperatuuriga.

Läksin teatud kaugusele, ühe truubi juurde. Plaan oli jalutada mööda kallast (eemal nirest loomulikult) allavoolu n meetrit ja siis kahlates vastuvoolu kuni truubini tagasi tulla.

Krt! Truubi juures oli näha... Vesi jumalast sogane ja vool täielikult puudub. Kupud kasvavad ja veel igasugust heina... Haugikas. Selgelt. Tükk aega mõtlesin, tegin paar suitsu ja otsustasin siiski kahlad selga ajada. Jalutasin vast sadakond meetrit allavoolu. Tra, hein üle pea, palavus tapab, parmud... Trügisin ühes kohas jõeni... Mõlemal pool, nii kümnekonna meetri kaugusel minust, kopra puud ja risu. Vool endiselt puudus. Ronisin korraks isegi vette, munadeni-kõhuni vesi ja päris üllatavalt jahe, aga sogasus ja voolu puudumine olid asjaolud, mis sundisid mind tagasi minema.

Plaan B oli üks teine jõeke. Läksin truubi juurest mööda ja tekkis uitmõte - kui juba olen siin, teen vähemalt ühe viske. Lühikese vibaga kõrgelt truubilt ei olnud see sooritus just maailma parim. Natuke sain kerida, kui lant pinnale tuli ja edasi laperdades kerisin ta enda juurde. Vahetult enne landi välja tõstmist RABAS! Ja kus kukkus trallitama. Oli kohe selge, kes see on. Ronisin järsust kaldast alla, hea, et sisse ei kukkunud. Tükk aega rabelemist, ja kena u 42 cm täpik käes. Uskumatu! Neid on ikka tõesti igal pool...

Plaan B seega lükati tagasi, jätkasin plaaniga A nagu algselt plaanis oli. Läksin u 2 kilti allavoolu ja ronisin vette. Suht mõnus sügavus, rinnuni vesi, jahe ka veel. Kõva põhi.

Siis viis üks haug mu landi ära. Panin trossi vahele ja sain järgmise haugi kätte. Sellega juhtus selline häbiväärne lugu, et kui seljakotti seljast võtsin, libises haug mättalt, kuhu ta panin, jõkke. Sogases vees teda näha polnud. Suutsin jalaga kobades ta siiski pinda kuidagi saada ja sain ta uuesti kätte. Panin nüüd ta hoolikamalt kaldale, kaugemale veidi. Võtsin kilekoti, kuhu ta panna sellele täpilisele seltsiks ja rsk, haug libises käes ja kilekotist mööda ja sulps! vette. Enam ma teda üles ei leidnud. Hapu. Mõtetu tapmine sellisel juhul. Vabandan siiralt.

Edasi tule veel mõned haugid, täpikut rohkem ei kohanud. Ise usun, et peamine põhjus oli sogases vees, jõekeses oli ikka megailusaid ja sügavaid kohti, kruusast põhja ja nii mõneski augus lausa paar suurt kivi jõe põhjas - koperdasin neile otsa, muidu vist ei teakski. Peab kindlasti veel ühe käigu tegema, kui vesi natsa kõrgem ja selgem on. Jões oli ka madalaid kohti, kus vool täitsa arvestatav oli. Ja kohti, kus madaliku järel tuli kohe ilus sügav auk. Oli käänakuid nii et tapab ja sügavaid kaldaaluseid. Ja muuseas, need koprapuud ei olnud mitte põhjani välja. Veel oli täiesti vaba pääs nende alt läbi, järelikult ka kaladel. Taaskord - kontrolli, mitte ära oleta...

Kokkuvõte sellest käigust ja moraal? Avastamisrõõm... Seda täpikut on ikka tõesti igal pool. Ja jälle oma "listis" kirjas jõeke, mida kindlasti ei tea (vähemalt mitte täpilise jõena) just liiga palju inimesi.

Seekordne tegevus käis siis suht lõuna-Eestis.

1
Kohtumine kaunitariga
Täpikujaht 2012 Vol 3 - Totaalne fiasko
 

Kommentaarid

Selle blogi kohta kommentaarid veel puuduvad. Ole esimene ja pane oma kommentaar teele!