Kalapüügijutud

Blogid kalalkäikudest ja kalamehetegudest
Teksti suurus: +

Neljas kvalifikatsioonivõistlus Viljandi järvel

Neljas kvalifikatsioonivõistlus Viljandi järvel

Viljandi järvega on meil Alexandriga ikka head mälestused. Toimusid ju sellel järvel eelmisel sügisel spinninguga paatidest röövkala püügi maailmameistrivõistlused, kus Eesti koondis saavutas tubli viienda koha. Oleme sellel järvel palju trenni teinud ja võime vist öelda, et tunneme seda järve üsna hästi. Tegime järvel ka sel aastal enne võistlust kaks treeningpäeva, mis kinnitasid, et midagi pole aastaga muutunud. Haugi on palju, kuid haugi mõõt on väiksemapoolne. Vaid iga viies haug oli meie püütud kaladest mõõdus (võistlustel on haugi alammõõt 46 cm). Kuna järve põhjas pole madalikke või auke, kus röövkala ennast alati hoiab, siis eeldab see pigem palju liikumist ja kala otsimist. Enamik püügikalu (haug ja ahven) elutseb selles järves kaldarandi lähenduses ja heintes. Suuri ahvenaid on ka avavees, kuid nende leidmine on komplitseeritum ja see eeldabki ahvenapüügile keskendumist. Meie otsustasime sel korral keskenduda vaid haugile.


Treeningutest lähtuvalt oli meie plaan väga lihtne – Alexander püüab vobleritega randi pealt ja heinte servast ning mina loobin silikoonist ja plekist roolante heina serva ja heina sisse. Kasutasin selleks Favorite Variant ritva pikkusega 2,1 m testiga 7-25 g, millel oli Daiwa J-Braid nöör läbimõõduga 0,16 mm. Trossid valmistame ise kitarrikeeltest. Alexander keerutab trossi otse landi külge, mina kasutan ka landiklambreid. Minu landieelistus sellisel püügil on Reinsi Bubbling Shad 4-tolliseid silikoonist landid ja Eppingeri roovabad landid. Silikoonist lantidel kasutan heintest püügil aasaga volframist raskuspäid ja offset konkse. Oluline on jälgida, et lant mängiks sellise rakendusega loomulikult ning konks haakuks kergelt läbi landi kala haakimisel. Reinsi landid sobivad selliseks püügiks ideaalselt. Oleme sel aastal nendega püüki palju katsetanud ja lõpuks ka väga häid tulemusi saanud. Eks iga uuega on vaja katsetada ning hooaja alguses kogesime ka tagasilööke (Paunküla võistluse viimane koht). Nagu oma kogemustest rääkida saame, siis ei tasu peale esimesi ebaõnnestumisi kohe püssi põõsasse visata.
Püügipäevale läksime vastu heatujuliselt, kuid keskendunult. Kaotada polnud meil midagi, aga võidusoov oli kahtlemata suur. Samuti lisasid enesekindlust kogemused selle järvega.


Alustasime võistlust stardist vasakult ning asusime ranti ja heinte serva lantidega läbi töötama. Juba peale kolme-nelja koha läbi püüdmist ja tuginedes treeningutel kogetule, saime aru, et väike haug oli randil aktiivne, kuid suuremat haugi tuli heinte servast meelitada. Seega viskasime heinte serva mõlemad oma lante. Minul laabus see pisut paremini, aga Alexandril takerdusid voblerite konksud tihti heintesse. Teadsime ka seda, et kui esimene või teine vise vobleriga takerdub heina, siis järgmine vise võib õnnestuda ja tulemuseks võib olla mõõdus haug. Otsustasime, et kiirpüüki sel korral ei tee ja hakkame kohti põhjalikumalt läbi kammima. Peale kahetunnist püüki olime nullis, vette tagasi oli läinud 5-6 alamõõdulist haugi. Teadsime, et Viljandi järvel ei ole see mingi näitaja ning tuleb lihtsalt edasi töötada ja uutele kohtadele liikuda.


Peale kahe ja poole tunnist püüki tabasime vobleriga heina servast esimese mõõdus haugi. Tegemist oli ligi 60 cm pikkuse kalaga, kes jäi ka selle päeva suurimaks. Esimene saak süstis meisse indu ja jätkasime püüki lootuses, et oleme leidnud päeva landi või hakkas suurem kala toituma või olime lihtsalt hea koha leidnud. Peale pooletunnist püüki sain ka mina käe valgeks mõõdus haugiga. Mõned sentimeetrid üle viiekümne oli Viljandi järve kohta võistlustel samuti hea mõõt. See kala himustas Reinsi rohekat silikoonlanti ja tuli jällegi heina servast. Seega oli meil mõlemal justkui midagi töötavat leitud ja jätkasime püüki toimivate lantidega. Kogemustest teadsime, et kolme haugiga peaks poodiumikoht olema tagatud ja püügiaega oli veel ligi kaks tundi. Ei läinudki rohkem kui pool tundi, kui Alexander tabas vobleriga kolmanda havi. Suuruselt jällegi üle viiekümne sentimeetri. Nüüd olid meil mõlemal juba suunurgad suunaga ülesse ja nautisime püüki täiel rinnal.
Proovisin vahepeal ka plekklanti sügavamale heintesse visata, aga sain vaid paar eriti väikest haugi sealt. Seega jätkasin silikooniga ja Alexander vobleriga.
Võistluste lõpuni oli jäänud ligi pool tundi, kui tabasin heintest natuke eemalt silikooniga mööda põhja mängitades meie neljanda mõõdus havi. Tegemist oli küll päeva kõige väiksema mõõdus haviga, aga suureks abiks seegi. Sel hetkel teadsime, et päev on tehtud ja poodiumikoht on kindel.

 

b2ap3_thumbnail_14205980_1747661612140205_6650760232500929745_o.jpg


Rohkem mõõdus havisid meil enam tabada ei õnnestunud ja peagi pidime püügi lõpetama ja kaldale suunduma.


Mõõtmisel selgus, et enamikel paatkondadel oligi õnnestunud tabada paar mõõdus haugi ja mõnel ka üksikud mõõdus ahvenad (ahvena alammõõt on 23 cm). Alexil ja Denissil oli mõõtmisele esitada küll viis haugi, aga kõigi nende havide mõõt oli napilt üle alammõõdu. Seega saime oma nelja haviga sel korral rohkem punkte ja esimese koha. Hea oli jälle olla võidulainel. Vahepealsete otsingute ja katsetamistega oli see tunne juba meelest läinud. Tagantjärgi võisime tõdeda, et suurem haug eelistas voblerit ja tahtis pikemalt meelitamist. Hästi töötas ka silikoonlant. Hoidsime süsteemselt kinni sellest, et meil mõlemal oleks samal ajal püüdes erinevat tüüpi landid ja lõpuks tundus, et see oli hea plaan.


Lõpetuseks võibki öelda, et järjepidev süsteemne katsetamine ja rohked töötunnid viivad sihile. Ikka küsitakse meilt, et mis lantidega te kala saite. Jah, meil on lemmiklante, kuid pidevalt nendega püüdes on tõsine oht kasti kinni jääda. Katsetamistele tuleb olla avatud ja vanade heade lantide kõrval tuleb alati midagi uut proovida. Seega soovitan neil küsijatel võtta aega ja süsteemselt oma lante läbi püüda. Andke igale landile võrdselt püügiaega ja tehke hiljem statistikat. Hea kui saate seda teha vähemalt kahekesi. See annab võrdlemiseks teise dimensiooni juurde, sest võite kõrvuti püüdes varieerida värvitooni, landi suuruse või püügitehnikaga.

Head katsetamist ja kivi kotti!

Lehar Leetsaar

b2ap3_thumbnail_14138002_1747662168806816_9162908417214866267_o.jpg

1
Ahvenad ja tõugjas Apetitoga
Rootsi reis 2016 (II osa)

Vaata lisaks...

 

Kommentaarid

Selle blogi kohta kommentaarid veel puuduvad. Ole esimene ja pane oma kommentaar teele!