Kalapüügijutud

Blogid kalalkäikudest ja kalamehetegudest
Teksti suurus: +

Merikahooaja avapauk

Kui hommikul ärkasin, olin kindel päevaplaan välja mõeldud – tuleb korralik tööpäev. Seda sai ka eelmisel õhtul öeldud Raikole, kes juba mitmendat päeva ärritas mind oma kõnedega stiilis:

"Täna on ideaalne merikailm, mees... tuul on just õige koha pealt... ainult nohikud passivad kodus ja teevad tööd“ jne..

Tavaliselt ma tema provokatsioonidele ei allu. Täna aga tekkis nõrkusehetk, sest hooaeg tahtis juba ammu avamist ja tegin talle kõne. Ta polnud veel sõitma hakkanud.

Panin ahvikiirusel asjad kokku - loomulikult nii, et paar olulist asja maha ununesid (näiteks jope! :). Tee peal avastasin, et soolane vesi oli mu merikalantidega puhta töö teinud ja konksud nägid välja nagu nad võiksid ka maltsa taha kinni jäädes ära murduda. Pool aega autosõidust tegelesin konksudega, kindla lubadusega hommepäev lantidele uued Gamakatsud osta. Ma miskipärast kardan, et see lubaduseks jääbki...

Teepeal avaldasime lootust, et ehk sealkandis teisi kalamehi eriti pole. Kohalejõudes purunes see lootus kohe kildudeks. Eks pühapäev ja esimesed kevadised ilmad teevad oma töö..

Kui mere äärde jõudsime, oli ritvadega mehi 360 kraadi raadiuses.  Läbi paksu udu käis kõva pommitamine.

Sättisin Aapua early edition landi (hõbe-lillakas) otsa, ronisin suurele kivile ja hakkasin loopima. Kui korralikult virutada ja tuult vastu ei ole, lendab see lant päris kaugele.

Olen pannud tähele, et iga kord, kui kalale lähed, siis esimesed 15 minutit on kõige lootusrikkamad. Loobid õhinaga ja on selline tunne, et kohe-kohe on kala otsas. Valus reaalsus on aga see, et 90% juhtudest ei taha su lanti keegi. Täna aga juhtus teisiti.

Kümmekond viset ja hoppaa, otsas! Tuli pika viske peale ja praktiliselt kohe, kui lant vett puudutas. Kohustuslikud rullitamised-möllutamised ja siis jäi äkki vaikseks ning tamiil lõdvaks. „Krt, ära läks“ , oli esimene mõte. Kärmelt tamiil uuesti pinge alla ja tõdesin kergendusega, et kala on endiselt otsas.

Nüüd tekkis uus probleem – kuidas selle kivijuraka pealt nii alla saada, nii et ise terveks jääks ja kala minema ei läheks. Paistab, et kui kala otsas on, tekivad akrobaadi võimed, sest kuidagi õnnestus end kätte abita vette jebida.

Sain kalal kratist kinni ja tõstsin kaldale.  Vahepeal oli Raiko ka tulnud mu võimlemist lähemalt uurima ja tegime koos vajalikud mõõtmised. Oli kohe näha et kala on mõõdus. Tuju hea, hakkasin pilte tegema ja kala tapma.

 

b2ap3_thumbnail_merikas-blogi.jpg

Meriforell. Pikkus 60 cm, kaal 1,7 kg

Loopisime paar tunnikest veel, kuid ilma eriliste vahejuhtumiteta. Ajasin paar sõna juttu ühe kalamehega, kellel oli eile samas kohas elujurakas isend koos landiga plehku pannud. Kes teab...

Tagasiteel sõitsime külapoest läbi ja poetädi oli lahkelt nõus kala ära kaaluma. Enne tegime väikese võistluse, kes kaalu täpsemini pakub. Raiko krt pani täppi. Hea, et pudeli peale ei pakkunud :)

Käsi valge ja loodetavasti jätkub hooaeg samas vaimus...

Edu ka teistele küttidele!

2
Forkajaht 7/7
Soomes kalu hirmutamas

Vaata lisaks...

 

Kommentaarid 2

aapua | Teisipäev, 30. aprill 2013 11:44

Õnnitlused! Korraliku mereeluka tants teeb jõekale ikka pika puuga ära...

0
Õnnitlused! Korraliku mereeluka tants teeb jõekale ikka pika puuga ära...
lepik | Teisipäev, 30. aprill 2013 12:01

Tubli töö. Mul hooaeg algas selliselt, et 0 kala ja kolmest landist ilma Varsti uuesti minek

0
Tubli töö. Mul hooaeg algas selliselt, et 0 kala ja kolmest landist ilma :) Varsti uuesti minek :)