Kalapüügijutud

Blogid kalalkäikudest ja kalamehetegudest
Teksti suurus: +

Kohtumine tundmatuga

Ilm mõnusalt pilvine, otsustasin eile jõekajahile minna. Retk kujunes ootamatult sündmusterohkeks.

Esimese paari tunni jooksul käis nii mõnigi täpiline landi järel, kuid pigem oli tunne, et kala kaitseb oma territooriumit ja lanti võtta ei taha. Enne päikeseloojangut läks asi vähe paremaks ja mõned tegelased käisid ka kaldal ära. Muuseas, landiks sai otsa pandud miskine imelik Poolamaa pöörlev. Sai see lant huvi pärast tellitud, kuna reklaami järgi panid poolakad nendega spinninguloopimise MM-i kinni. Kui selle pakist lahti harutasin, jäi mulje, et see on varem ka vett ja vilet näinud - lant oli osaliselt tuhmunud, osaliselt kulunud. Aga kuna asi tundus intrigeeriv, otsustasin ta otsa panna - lootuses, et äkki teeb imesid. Nii kummaline kui see ka pole, kaladele oligi see kulunud nikerdis meelt mööda. Äkki oli pakki pandud maailmameistri sisseõnnistatud murdja? :)

Aga nüüd õhtu "tipphetkest"...  Olin oma retke lõpetamas ja tegin viskeid viimasel lõigul. Äkki kuulsin võsas liikumist ja sahinaid. Kuna olin püüki niivõrd süvenenud, siis ei pööranud sellele esialgu suurt tähelepanu. Sahinad tulid lähemale. Tegin paar sammu metsapoole, et kiigata kellega on au kohtuda. Näha polnud kedagi (ega nähtavus rinnuni taimestikus pole ka just kiita). Kuna kahtlustasin teist kalameest, hüüdsin “Ahoi!”. Vaikus. Seejärel kostus rohu seest madalatooniline lõrin! Saaks jumala eest teisele kaldale, oli esimene mõte, mis pähe tuli. Kiirendusega, mis oleks au teinud ka Usain Boltile, kappasin teisele poole vett. Õnneks oli madal koht ja vesi üle kahlakate ei tulnud. Kuna kannan just sellisteks puhkudeks kaasas ka lärmialarm-gaasi (tuttavad veel itsitasid, kui selle endale soetasin), siis lendas ka see taskust välja. Näpp päästiku peal, alustasin tagasiteed. Kuna samm oli seekord oluliselt kiirem kui tavaliselt ja vahepeal oli ka hämaraks kiskunud, õnnestus ära käia vist enamustes kopraaukudes. Korra sain ka kogeda, mis tunne on mõlema jalaga mudasse vajuda ja siis ennast sealt kätega välja kaevata.
Kolm kilomeetrit võsas ragistamist ja kui auto lõpuks paistma hakkas, oli päris hea tunne.

PS. Kuna lubasin kodustele, et täna saab värsket forellifileed saia peale, sai ka üks ülemõõdu täpik kotti pandud.

PS2. Täna hommikul googeldasin loomade hääli :) Kui see nüüd mingi argument on, siis linti võetud lõrinatest-urinatest sai kõige rohkem sarnasuspunkte siiski karumõmmik.

4
Forellitamine 22. juuni
Havitapp 2011

Vaata lisaks...

 

Kommentaarid 1

DJ JoYsTiK | Teisipäev, 16. august 2011 11:54

Ilmselt oleksid pidanud selle alamõõdulise kalakese mis sa kätte said ja koda tahtsid viia mõmmikule andma, ma arvan sel puhul ei oleks tolku olnud ei lärmiaalarmist ega millestki. Visand kala mõmmile ja päkkadele valu lootuses, et mõmm on rahul sellega mis talle püüdsid

0
Ilmselt oleksid pidanud selle alamõõdulise kalakese mis sa kätte said ja koda tahtsid viia mõmmikule andma, ma arvan sel puhul ei oleks tolku olnud ei lärmiaalarmist ega millestki. Visand kala mõmmile ja päkkadele valu lootuses, et mõmm on rahul sellega mis talle püüdsid :D