Kalapüügijutud

Blogid kalalkäikudest ja kalamehetegudest
Teksti suurus: +

Eesti meistrivõistluste I etapp

Eesti meistrivõistluste I etapp

Esimest korda toimusid Eesti meistrivõistlused Saadjärvel. Saadjärv sobis võistluse korraldamiseks: kala on väga palju, järve põhja reljeef on muutlik, järvel on piisavalt ruumi liikumiseks ja kala otsimiseks ning paate saab slipilt vette lasta. Ainsaks puuduseks on asjaolu, et paatide mootori maksimaalseks võimsuseks on sellel järvel lubatud 10 hj. Ühtlasi olid selle võistluse mõlemad päevad kaheks viimaseks etapiks, et paika saada sel aastal Iirimaale sõitev MM-koondis. Seega oli kaalul väga palju.
Korraldusliku poole pealt toimusid Eesti meistrivõistlused esimest korda kahel päeval kuuetunniste etappidena. Punkte arvestati püütud kalade pikkuse järgi. Võistlus toimus vaid paatkondade arvestuses, kus paatkonna moodustas kaks võistluspüüdjat.

Meie olime selleks võistluseks Alexandriga hästi valmistunud ning olime valmis võistlema meistritiitli eest. Arvestades meie suhteliselt kesist kohta MM-reitingu võistluste koondtabelis, vajasime hädasti mõlemalt etapilt õnnestumist. Meie jaoks tähendas see kohta esikolmikus. Tuginedes varasematele võistlustele Saadjärvel, teadsime, et kõrge koha saavutamiseks on vaja kuue tunniga püüda 8-10 haugi.

26. augusti õhtul arutasime Alexandriga läbi võistlusstrateegia: milliste lantidega ja millises kohas püüki alustame, millised on järgmised kohad (variant A, B ja C sõltuvalt konkurentide liikumisest), kui kiiresti kohti ja lante vahetame ja mida teeme peale esimest tundi, kui kala on vähe ja mida teeme peale poolt võistlust, kui kala on ikka veel vähe või siis, kui oleme heas tempos liikunud. Ilmateatest oli meile teada, et esimene võistluspäev tuleb tormine. Selleks puhuks varusime oma paadile C440 võimalikest variantidest kõige suurema ankru, mis meil oli.

27. augusti hommikul kell 8:30 võtsime paadi autole taha ja alustasime sõitu Tartust Saadjärve poole. Võistluspüük pidi algama kell 10:00, aga soovisime paadi esimeste seas slipilt vette lasta ja rahulikult asjad paati tõsta. Järve ääres laabus kõik hästi ja saime umbes tunnikese kaaskonkurentidega juttu puhuda. Kõik võistlejad olid rõõmsameelsed ja sõbralikud. Võistluste alguseks oli starti kogunenud 12 paatkonda kokku 24 võistlejaga. Kohtuniku ülesandeid täitis Allan Lahi, kellele tahakasin siinkohal meie poolt edastada suurimad tänusõnad hea korralduse eest.

Ilmaennustus pidas paika ja järvel möllas juba korralik laine, mis päeva peale hullemaks muutus. Peale stardisignaali võtsime suuna esimesele kohale ja alustasime püüki planeeritud punktis vobleritega. Kohe esimeses kohas saime aru, et kala on väga passiivne ja mis veel hullem, meie paat ei tahtnud üldse ankrus püsida. Peale paari viset oli paat juba pisut edasi triivinud. Natukese aja pärast, kui ankur oli endale heinatuusti ümber haakinud ja põhja ei haakunud, muutus aga triiv veel kiiremaks ja landi tunnetus oli olematu. Tegime uue ankurduse ja lasime oma ankrunööri maksimaalse pikkusega välja. See pisut aitas

Kahjuks ei õnnestunud meil kolmest esimesest kohast kalaga ühtegi kontakti saada. Alles neljandas kohas saime esimese võtu Reinsi Rockvibe Shad 4-tollisele landile. Kahjuks pääses kala konksu otsast peale paari rullipööret. Järgmises kohas juhtus sama Alexandril. Ainsaks erinevuseks oli vaid see, et landiks oli Reinsi Bubbling Shad 4-tolline. Saime aru, et midagi tuleb muuta. Olime püüdnud 10-grammiste raskuspeadega, sest nii oli suure lainega põhjatunnetus rahuldav. Nüüd vahetasime raskuspead kergemate vastu ja püüdsime edasi 7-grammistega. Tulemus ei lasknud ennast kaua oodata ning saime paati oma esimese mõõdus haugi. Selleks hetkeks oli võistluste algusest möödas ligi kaks tundi. Jäänud oli neli tundi püüda.

Jätkasime püüki silikoonist lantidega ning püüdsime ühel kohal mitte rohkem kui viisteist minutit. Tuul muutus järjest tugevamaks ja põhja oli väga raske tunnetada. Peale nelja tundi püüki oli meil käes kolm mõõdus haugi, aga paadi püügikohal hoidmine suures laines oli muutunud võimatuks. Otsisime järve tuulealusest küljest varjulisemat kohta. Sõit üle järve oli tõeline katsumus. Iga suurem laine lõi üle paadi serva ja vett pritsis näkku nagu keegi oleks ämbriga visanud. Sõita sai vaid veerand gaasiga. Lõpuks peale kahekümne minutilist sõitu jõudsime rahulikumasse järveossa ja saime paadi ankruga pidama. Kohe proovisime ka vobleritega püüki. Esimeses kahes kohas ei olnud ühtegi võttu.

Lõpuni oli jäänud vaid tund ja jätkasime püüki nii, et Alexander püüdis Reinsi 4-tollise Bubbling Shadiga, mina 130 mm pikkuse rohekas-kollase vobleriga. Peagi õnnestus mul ligi 60 cm pikkune haug tabada. Seis ei olnud kiita, aga ka mitte lootusetu. Uskusime, et ka teistel pole saagid nii suured, kui päeva alguses planeerisime. Samuti nappis ideid ja aega. Seega jätkasime samasugust püüki lõpuni ning viisteist minutit enne lõppu tabasime oma viienda ja viimase haugi sel päeval.
Sadamasse jõudes lasime saaki mõõta. Nagu peagi selgus, siis oligi parima paatkonna saak sel päeval kuus haugi. Teise koha paatkond sai viis haugi nagu meie. Kahjuks olid meie püütud haugide pikkus väiksem ning pidime tihedas konkurentsis leppima viienda kohaga. See koht ei rahuldanud meid kaugeltki mitte, aga selline on kalasport. Koduteel analüüsisime püügipäeva ja panime paika järgmise päeva plaani. Teisest päevast kirjutame juba järgmises postituses.

Lehar Leetsaar

0
Eesti meistrivõistluste II etapp
Saadjärve treeningud enne Eesti Meistrivõistlusi

Vaata lisaks...

 

Kommentaarid

Selle blogi kohta kommentaarid veel puuduvad. Ole esimene ja pane oma kommentaar teele!