Kalapüügijutud

Blogid kalalkäikudest ja kalamehetegudest

Eesti lantijad ja aplad Soome uimelised

IMG_7609-1-Large
Esimest sügisest haugipüüki alustasime paduvihmas ja tormituules, kuid keegi sellest numbrit ei teinud – silme ees terendasid suured Soome havikollid, kes talveks valmistudes ahnelt toidupoolist koguvad. Sõitsime kahe paadiga esimesse lahesoppi ja hakkasime pommitama. Naaberpaadis oli kohe kaks kontakti. Sättisin otsa särje toonides Daiwa Duckfin Live Shad kummilandi ja hakkasin loopima. Kümnekonna viske pärast käis jõmakas ridvast läbi ja kohe oli aru saada, et tegemist pole just kilose kolliga. Läks tükk aega enne kui kala pinda sain. Sõber mässas kogu aeg kahvaga, sest ta polnud sedalaadi kahvaühendusega kokku puutunud ja ropendas kogu aeg, sest arvas, et kala läheb selle kahvajama pärast minema. Mina väsitasin rahulikult kala ja rahustasin sõpra. Naaberpaatkonna mehed vaatasid seda pulli pealt ja irvitasid. Lõpuks oli kahv koos ja kala kahvas. Kaal näitas 7,3 kilo. 400 g kergem, kui kevadine suurim haug. Peale pildistamist lasin ta tagasi vette.     Jätkasime püüki. Hull ilm paistis võtule kasuks...
Loe edasi
1
Selle blogi viimased kommentaarid
Karlil
Superliimi asemel võib Hiinast tellida patareidel toimiva jootekolvi. Sellega pidid parandusel pehmemad tulema ning kauem kestma.... Read More
Esmaspäev, 16. oktoober 2017 18:02
1 kommentaar

Mis trosse kasutada haugipüügil?

3
Trosse on palju erinevaid, osad teevad fluorokarbonist, osad ostavad volframist või kevlarist trosse, osad kasutavad titaanist poetrosse. Fluorokarbonist me haugipüügil trosse ei kasuta mitte kunagi. Fluoro väiksema läbimõõduga (kuni 0.5-0.6 mm) ei pea haugi hammastele vastu, varem või hiljem närivad haugid sellise trossi läbi. Müüakse ka jämedamast fluorost trosse läbimõõduga kuni 0.8mm (võib-olla ka jämedamaid, aga ma ei ole näinud). Need peavad paremini vastu, aga nende probleem on see, et nad ei ole jäigad. Trossi jäikus on kõige olulisem vobleritega püügil, sest pehme trossiga jäävad konksud tihti trossi taha ja visked lähevad raisku. Teine asi, et fluorokarbonist trossiga peab kasutama lõkse ja lõks on selline liigne element, mis võib varem või hiljem sind alt vedada. Osad inimesed arvavad, et haug või koha võtavad fluorost trossiga lanti paremini. Mina seda ei usu ja seda on tuhat korda tõestatud, et vahet ei ole. Kui vaadata, millega teiste riikide sportlased püüavad, siis fluorost...
Loe edasi
0
Selle blogi viimased kommentaarid
Karlil
Fluorocarboni kaitseks võin öelda, et 1,00 mm läbimõõduga "tross" on minu puhul oluliselt paremini vastu pidanud. Haugi puhul ei s... Read More
Laupäev, 23. september 2017 13:26
1 kommentaar

Kartograafia Lowrance kaardiplotteriga

sonarchartliv_20170918-074802_1
Uue veekogu tundma õppimisel on väga oluline teada selle veekogu põhjareljeefi. Röövkalale meeldib tihti elada seal, kus on huvitav põhjareljeef – järsud põhjamuutused, randid, madalikud keset suuremat sügavust, augud. Selleks, et selliseid kohti üles leida, on väga hea, kui on eelnevalt olemas selle veekogu sügavuskaart. Sellisel juhul on perspektiivseid kohti võimalik otsida isegi kodus kaardi abil. Näiteks on Navionicsil olemas suuremate Eesti veekogude (Peipsi, Emajõgi, rannikumeri, Pärnu jõgi, Narva veehoidla, Võrtsjärv jne) sügavuste kaardid. Kui on vaja püüda nendel veekogudel, siis on võimalik osta Navionicsi mälukaart, mis pannakse kaardiplotterisse ja sügavuste kaart on alati silme ees. Kui oled paadiga veekogul, siis on hästi näha, kus paat parasjagu asub ja mis sügavused on ümberringi. Meie kasutame Navionicsi mälukaarti ka nendel veekogudel, mille sügavusi mälukaardil ei ole. Sügavusi ei ole küll näha, aga vähemalt on olemas veekogu enda kujutis, s.t. me näeme, mis järve osas me paadiga oleme, nii on lihtsam orienteeruda....
Loe edasi
0
0 kommentaari

Ärge sööge kala enne kalaleminekut!

2
Tänane hommik oli eriline selle poolest, et sõin kala enne, kui läksin kalale. Tavaliselt ma seda ei tee, aga täna mõtlesin, et ei juhtu midagi. Juhtus! Algas kõik nagu tavaliselt, läksin paadile järgi, paat sappa ja minek. Poolel teel märkasin, et transpordikate loperdab. Kui järve äärde jõudsin, avastasin, et sõidu ajal oli paadikate õmblus lahti läinud. Selge, peab mõne õmbleja juurde minema. Ajasin paadi vette. Mul oli kaasas uus Yausa 80ah aku, mida plaanisin kasutada Motorguide mootoriga olemasoleva aku asemel, mis hakkas ära väsima. Panin aku kasti, ühendasin ära, panin akukasti kaane kinni, mass läks välja. Tuli välja, et uus aku on natuke kõrgem kui vana ja kaas vajutab massilüliti välja. Jamasin umbes 15 min ja ühendasin massilüliti tagurpidi, mingeid tööriistu ka kaasas ei olnud, ainult pika otsaga tangid. Igatahes, sain lõpuks hakkama, kaas kinni, vöörimootor töötab. Sellega seiklused aga ei lõppenud. Kui tagumist istet tõstin, märkasin, et päramootori massilüliti...
Loe edasi
1
0 kommentaari

EMV spinningupüügis 2017 – kuidas meil nii kehvasti läks?

1
Kõigepealt treeningutest. Enne ametlikke treeninguid käisime Pärnu jõel 3 korda. See oli meil Lehariga esimene kord, kui me Pärnu jõel kala püüdsime. Eelinfot meil väga palju ei olnud, aga teadsime, et saarte ümbruses peaks haugi olema küll – mis sügavustel täpsemalt ja kas ta suvel ka võtab, seda me täpselt ei teadnud. Esimesel treeningul läksimegi otse saarte juurde ja hakkasime püüdma. Kala saime põhiliselt kupulehtede vahelt silikooniga. Kokku saime tookord 7 mõõdus haugi, millest suurim oli umbes 3kg, oli ka äraminekuid ja võtte. Kõik kohad, kus nägime mõõdus kala, salvestasime oma Lowrance kaardiplotterisse. Iga salvestatud punkti kohta läheb info ka märkmikusse – mis landiga saime, mis kell, mis ilm oli, kuhu täpselt viskasime jne. Pärast on väga hea üle vaadata, kuidas me täpselt selles kohas püüdsime, kui kala saime. See aitab treeningute infot paremini analüüsida. Avastasime ka seda, et saarte ümbruses ei ole kala ühtlaselt. Oli kohti, kus haugi oli...
Loe edasi
0
0 kommentaari